Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 25. veebruaril Issanda aastal 2026

„Sinimustvalge on meie südametunnistus!“ ütleb peapiiskop Viilma riigilipu heiskamise tseremoonial Toompeal.

Peapiiskop Viilma kutsub ka üles kõikides kogudustes eelseisvate nädalate jumalateenistustel palvetama Eesti ja Ukraina eest ning tegema korjandusi sõjast räsitud ja talvekülma kannatava Ukraina heaks.

Eesti presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi vastu võtnud Kaarli Kooli juht Signe Aus tunnistab Eesti Kirikule antud esilehe usutluses, et Kaarli Kooli juhtimine on tema elutöö ja kutsumus. Kõrge tunnustuse saamises näeb ta aga laiemalt kristliku hariduse valdkonna väärtustamist.

SUUR LUGU. Tartu Ülikooli Kliinikumi laste- ja naistekliiniku hingehoidja ja Tartu Ülikooli-Jaani koguduse abiõpetaja Naatan Haamer pälvis presidendilt Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi. „Hingehoidja ei lähe ravima haigust, vaid läheb looma tasakaalu. Nende võimaluste ja vahenditega, mis on olemas. Palju on kaotatud, aga alati on midagi alles. Sellele saab ehitada,“ jagab Haamer Eesti Kiriku suures loos.

Piiskop Marko Tiitus vahendab juhtkirjas, et 1920. aasta kirikupäeval kõneldes nimetas piiskop Jakob Kukk 1919. aastat Eesti jaoks suureks ajaks ning tõdes, et Eesti on saavutanud oma faktilise iseseisvuse ja riigi poolt hoitud võõrvõimu kirikust on saanud Eesti rahva kirik. Tänapäeval peab ta kõige olulisemaks tugevdada koguduste elujõulisust.

Kolumnist Eimar Veldre kirjutab kahest langenud õppursõdurist, vargast ja mehest keskmisel ristil.

Eesti Vabariigi 108. aastapäeva tähistamine New Yorgi Eesti Majas tõi 22. veebruaril kokku ligi paarsada inimest. Kohal oli piiskop Ove Sander. Samal päeval pidas peapiiskop Urmas Viilma esimese eestikeelse jumalateenistuse Hispaania eestlastele. Ka Roomas hakkab EELK teenima eestlasi. Esimene teenistus on kavas 7. juunil.

Alates märtsist Helsingis ja mujal Soomes elavaid eestlasi teenima asuv uus vaimulik Heikki Nenonen asus eesti keelt õppima viis aastat tagasi pärast Eestis Haapsalus sõpruskoguduse külastamist.

Hingehoiuveerus võtab hingehoidja Kaili Särg vaatluse alla majandusmurede seosed hingeliste probleemidega. „Usun, et majanduslikke küsimusi tuleb avalikult rohkem ja julgemalt käsitleda hingeelu mõjutajatena,“ kirjutab ta.

„Simon Sebag Montefiore monumentaalne teos „Jeruusalemm” ei ole lihtsalt ühe linna elulugu. See on kataloog sellest, kuidas pühadus, võim ja vägivald on ajaloo jooksul üksteist toitnud. Raamat ei šokeeri üksikute julmuste pärast – šokeeriv on hoopis nende korduvus. Vallutajad vahetuvad, õigustused muutuvad, aga muster jääb,“ jagab oma lugemiskogemust õp Avo Üprus ja lisab lõpetuseks: „See on ebamugav raamat. Ja võib-olla just seetõttu vajalik.“

Jätkame järjelooga, kus teoloogiadoktoritest autorid Urmas Nõmmik ja Jaan Lahe avavad ajaloolis-kriitilise meetodi sisu.

Pildipalve on teinud Tallinna toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru, pühapäeva teemat avab jätkuvalt õpetaja Katri-Aaslav Tepandi. Lehejutluse on kirjutanud Paide koguduse õpetaja Andres Tšumakov.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 25. veebruar 2026 Nr 8

2