Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 28. jaanuaril Issanda aastal 2026

22. jaanuaril esitleti Väike-Maarja seltsimajas raamatut „Väike-Maarjamaa“, mis sisaldab kahte Väike-Maarja minevikku käsitlevat teksti 19. sajandist: Georg Martin Knüpfferi lapsepõlvemälestused aastatel 1850-1860 ja Väike-Maarja kirikukroonika ajavahemikus 1834-1918.

26. jaanuari õhtul korraldas EELK Kiriku Toetusfond Tallinnas hiljuti renoveeritud Toompea Rüütelkonna hoones heategevusliku ürituse kolme Saarde praostkonna kiriku heaks. Toetus koguti Muhu, Valjala ja Kaarma kiriku heaks.  

Juhtkirjas kirjutab vaimulike konverentsi juhatuse liige Mikk Leedjärv: „Kõik ei peagi toimuma homogeensena Virust Võruni ja saartest Peipsini, sest Issanda loomaaed on kirju ja mitmekesine ja kirikuna on meil vaja oskust igas kohas sinna sobival moel evangeeliumi kuulutada“.

Toomas Jürgenstein lubas ennast inspireerida teadusuudisest, et Võrumaa järvest leiti 2000 aasta vanune puupaadi detail ning kirjutab usulise ulmeloo- žanris kolumni sellest, kuidas elu Jeesuse ajal Kirikumäe järve ääres välja nägi.

Eesti Raamatu Aasta tähistamiseks alustame uue rubriigiga „Vaimulik loeb“. Kuni teema-aasta lõpuni avaldame EELK vaimulike raamatuaasta lugemiselamusi. Kadrina õpetaja Meelis-Lauri Erikson kirjutab Miina Piiri raamatust „Noviits“.

Artikkel „Kuulamine, koguduste kasv ja ühiselt astutud sammud“ annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas toimus 20.-21. jaanuarini Tartus vaimulike konverents, mis kandis tänavu pealkirja „Siin ma seisan ja …“. Sündmust avab ka mitu videouudist ja fotogalerii.

Pool sajandit Haapsalu koguduse ja Lääne praostkonna muusikaelu juhtinud-korraldanud Lia Salumäe pälvis Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupi tunnustuse. Autasustatut usutleb Lehte Ilves. 

Jõgeva kogudus koos EELK Misjonikeskusega peab 29. -31. mail 2026 Jõgeval misjonipäevi, et saada linna ja valla elanikele paremini tuttavaks. Ettevalmistustega on alustatud.

Kuidas hoida rõõmu, sellest jagab hingehoiuveerul mõtteid hingehoidja Tuuli Võsa. Ta tõdeb, et praegune karge talveilm meeldib paljude, ent samas on ka neid inimesi, kes just praegusel taliharjal hingevaevas on.  

Jätkub järjelugu „Sissejuhatus ajaloolis-kriitilisse meetodisse“, kus teoloogiadoktorid Urmas Nõmmik ja Jaan Lahe avavad meetodi sisu ja tutvustavad selle rakendamist erinevate kirikute praktikas.

Tänapäeval nähakse Rootsit sageli sekulaarse, mitmekultuurilise ja suhteliselt liberaalse ühiskonnana. Samas järgib hinnanguliselt 70–80% elanikkonnast mõnda organiseeritud religiooni. Kuidas on kuningriigis korraldatud religioonialane haridus, annab ülevaate Maria Laidineni artikkel „Religiooniõpetus Rootsi koolides“ .

Lehejutluse kirjutab aasta vaimulikuks valitud Järva-Jaani koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder. 

Vaata ka:

• Eesti Kirik 28. jaanuar 2026 Nr 4