Palverännupass aitab ränduril koguda templeid Pirita-Vastseliina teel

Palverännupass aitab ränduril koguda templeid Pirita-Vastseliina teel

Kevade saabumine toob kaasa matkahooaja ning ränduritele on valminud uus võimalus oma teekonda mälestusväärsel moel jäädvustada – palverännupass, kuhu saab koguda templeid ja pitsateid Eesti kultuuriloolistel rännuteedel.

Passi idee on tuttav paljudest Euroopa palverännuteedest, kus teelised koguvad teekonna etappidel templeid oma passi. See annab rännule lisaväärtust ning innustab peatuma ka väiksemates pühapaikades. Passis on näha 18 kihelkonda, kus kultuuriloolise palverännu rajad kulgevad, ning see sisaldab ka teelemineku, rännuloleku ja kohalejõudmise palveid.

Pitsateid saab koguda palverännutee keskustes: Pirita kloostris, Vargamäel, Põltsamaal, Karilatsis ja Vana-Vastseliinas ning kihelkondade aukonsulite käest. Passi saab soetada Palverännutee MTÜ e-poest aadressil palverand.ee hinnaga 3 eurot või võttes ühendust liitunud kogudustega.

Teekond läbi Maarjamaa aja- ja kultuuriloo

Pirita–Vastseliina kultuurilooline palverännutee sai alguse 2012. aastal, kui Pirita kloostri sõprade ringis hakkas Lagle Pareki eestvedamisel idanema mõte rajada palverännutee Maarjamaa ühest otsast teise. Tee on pühendatud kahele suurele tähtpäevale: 2015. aasta Maarjamaa 800. aastapäevale, mil meenutati piiskop Alberti otsust pühendada siinne maa Jumalaemale, ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale 2018. aastal.

Palverännutee ühendab Tallinna Pirita kloostrit Vana-Vastseliina linnusekabeliga – mõlemad olid palverändurite sihtpunktid juba keskajal. Tee kulgeb läbi 18 ajaloolise kihelkonna ja hõlmab üle 600 kilomeetri rännuteid, mis on kantud Maa-ameti kaardile ning NaviCupi äppi koos paigalugude, öömajade asukohtade ja looduslike allikatega.

Palverännutee on mõeldud läbimiseks jalgsi, jalgrattal või ratsa ning ühel teelõigul saab edasi liikuda paadiga jõgesid mööda. Teekonna võib ette võtta jupikaupa või ühe hooga läbi kõndida.


Vaata ka: