Põhja-Eesti piiskop Ove Sander õnnistas 27. mail Simuna Püha Siimona ja Juuda kirikus haruldase hõbepärja, mis on seotud Avanduse mõisa viimaste omanike hulka kuulunud krahvinna Amalie Emilie von Lütke mälestusega. Samal jumalateenistusel paluti Jumala õnnistust ka kiriku vastremonditud tornikiivrile. Kaasa teenisid Viru praost Tauno Toompuu ja Simuna koguduse diakon Oliver Vitskovski.

Pidupäev tõi Simunasse kokku mitusada inimest lähedalt ja kaugemalt, nende seas ka Simuna koolipere. Teenistuse alguses tutvustas hõbepärja taastamise eestvedaja Hanno Tamm krahvinna elu ning pärja lugu. Tema sõnul on tegemist erakordse kultuuriloolise esemega, mis seob omavahel Eesti, baltisaksa ja Vene kultuuriruumi ning kõneleb ühe silmapaistva naise mälestuse hoidmisest läbi enam kui sajandi.

Hõbepärg valmistati krahvinna matusteks 1912. aastal. Selle annetasid Peterburi Aleksandri Naisgümnaasiumi endised õpilased, kelle haridusteed ja kasvatustööd krahvinna oli aastaid toetanud. Tol ajal peeti hõbelehtedest pärga üheks kõrgeimaks austusavalduseks, mida võidi osutada vaid eriti lugupeetud isikutele.

Jutluses kõneles piiskop Ove Sander nelipüha tähendusest ning Püha Vaimu tööst kristlaste elus. Samuti meenutas ta krahvinna Amalie Emilie von Lütke pühendumist hariduse toetamisele.

„Krahvinna ennastunustavat pühendumist tunnustasid tema tänulikud õpilased tsaariaegse ühe kõrgeima austusavaldusega,“ märkis piiskop.

Kõneldes kiriku torni restaureerimisest tänas piiskop ettevõtmise toetajaid ning rõhutas kirikutorni vaimulikku tähendust.

„Kirikutorn pole ainult arhitektuurne element, vaid midagi, mis markeerib ära kõige tähtsama siin elus – Jumala ja Tema armu Jeesuses Kristuses. Nagu Jumala sõrm näitab see alati meie taevase kodu poole,“ ütles ta.

Jumalateenistuse järel koguneti Lütkede perekonna hauaplatsile Simuna kirikuaias, kus peeti mälestuspalvus krahvinna ja tema lähedaste eest. Päev lõppes Väike-Maarjas ühise akadeemilise lõunasöögiga, kus Balti aadli kultuuriloolisest pärandist kõnelesid koduloolane Hanno Tamm, diplomaat Jüri Trei ja kunstiajaloolane Mai Levin.

Hõbepärg meenutab Simuna ja Peterburi ajaloolisi sidemeid

Kuigi Lütkede perekond elas peamiselt Peterburis, olid nad tihedalt seotud Simuna kihelkonnaga, sest nende valduses oli aastatel 1849–1889 Avanduse mõis. Krahvinna Amalie Emilie von Lütke (1841–1912), neiupõlvenimega Schubert, oli Peterburi Aleksandri Naisgümnaasiumi patroon ning kuulus tuntud baltisaksa aadliperekonda. Pärast tema surma tõid tänulikud endised õpilased matustele hõbepärja, mis jõudis koos krahvinnaga Simunasse ning paigutati kirikusse.

Aastakümnete jooksul kahjustada saanud pärg läbis hiljuti põhjaliku restaureerimise, mille viis läbi konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut. Taastamistööde tulemusena on haruldane ese nüüd taas väärikalt eksponeeritud Simuna kirikus.

Simuna kirik, mille ajalugu ulatub 13. sajandisse, kuulub Eesti vanimate pühakodade hulka. Kirikuaias paikneb Lütkede perekonna hauaplats, kuhu on maetud ka krahvinna ema Elisabeth von Schubert, kes oli helilooja Pjotr Tšaikovski tädi. Hõbepärg on üks tähelepanuväärsemaid Simuna kirikus säilinud kultuuriväärtusi, meenutades piirkonna ajaloolisi sidemeid nii baltisaksa kultuuriruumi kui ka Peterburiga.

Kaanefoto: Väike-Maarja vald, teised fotod: Liina Sander

Vaata ka:

• Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Simuna kogudus
• Simuna kirikus pühitseti sisse haruldane hõbepärg, Imeline Ajalugu 28.05.2026

2