Saku kirikus on nüüd kõik neli liturgilistes värvides altarivaipa

Saku kirikus on nüüd kõik neli liturgilistes värvides altarivaipa

Saku Toomase kirikus on nüüd olemas kõik neli liturgilistes värvides altarivaipa – valge, roheline, violetne ja punane. Gobelääntehnikas vaibad valmistas tekstiilikunstnik Tiina Puhkan.

Viimasena valmis 2026. aasta mais punane altarikate, mis pühitseti nelipühal, 24. mail. Sellega jõudis lõpule ligikaudu neli ja pool aastat kestnud loomeprotsess ning Saku kiriku nüüdisaegne interjöör täienes kõigis neljas liturgilises värvitoonis altarivaipadega.

Neli värvi jutustavad kirikuaasta lugu

Altari ees rippuvat katet nimetatakse ka altaripõlleks ehk antependiumiks. Selle värv näitab, millist aega kirik kirikuaastas parajasti elab.

Violetne sümboliseerib ootust ja valmistumist ning seda kasutatakse advendi- ja paastuajal. Valge on rõõmu, valguse, elu ja lootuse värv, millega kaunistatakse kirik jõulude ja ülestõusmispühade ajal. Punane tähistab tuld ja Püha Vaimu ning on kasutusel nelipühal, märtrite ja apostlite päevadel. Kõige sagedamini nähtav roheline sümboliseerib kasvu, elu ja viljakust.

Gobeläänvaibad valmisid koostöös kogudusega

Saku kogudus pöördus Tiina Puhkani poole kirikutekstiilide komplekti loomiseks 2021. aasta septembris. Kunstnikul tuli teoste kavandamisel arvestada nii kirikliku sümboolika kui ka Saku kiriku moodsa ja valgusküllase ruumiga. Altarivaibad sobituvad altarimaali asendava tekstiilikunstnik Maasike Maasiku suure ristivaibaga.

Vaibad on omanäolised ja sümbolite poolest tähendusrikkad. Näiteks valgel kattel on kujutatud Saku kiriku kaitsepühaku apostel Toomase rist. Puhkani sõnul oli ristimotiivi vaipadesse kudumine üks töö keerukamaid ülesandeid.

Kogudusel on plaanis korraldada näitus, kus saab kõiki nelja altarivaipa korraga vaadata. Näituse aeg ei ole veel teatatud ning täpsemat infot jagatakse koguduse Facebooki lehel.

Vaipade sünniloost ja gobelääntehnikast saab pikemalt lugeda Saku Toomase koguduse veebilehelt, juulikuu Saku Sõnumitest (lk 18) ning Eesti Tekstiilikunstnike Liidu väljaandest Koiliblikas (lk 42).


Vaata ka: