EELK kodulehe eelk.ee kaudu on juba mõnda aega võimalik esitada vaimulikule oma küsimus kiriku ja usu kohta. Luterliku kiriku kodulehe rubriigis “Küsi vaimulikult” saab lugeda vastuseid seni esitatud küsimustele. Vastas EELK vikaarõpetaja Enn Auksmann.

Teemadering: kiriklikud talitused, usk ja elu, Piibel ja teoloogia, tavad, jumalateenistus, moraaliküsimused, eri kirikud ja regioonid, kirik ja kogudus.

Küsimuse esitamiseks tuleb kodulehel täita vastav vorm. Küsija andmeid kodulehel avaldatud vastuse juures ei kuvata.

Jagame meie kodulehe kaudu enim esitatud küsimusi ja vastuseid ka e-Kirikus.

Minu küsimus puudutab erinevaid katteid kirikuaasta jooksul. Oma leerivihikust (käisin leeris Kaarlis) leidsin, et enne jõule detsembris on kirikukatted violetsed, mis tähendab kannatuse- või paastuaega. Mulle tundus võõrastav, et advendiaega, mil suureneb valgus ja ees ootab tõeliselt rõõmus sündmus – Jeesuslapse sünd – peetakse kannatusajaks. Hakkasin kahtlema, kas olen asjadest õigesti aru saanud.

Advendiaeg on üsna mitmetähenduslik. Esiteks on tegemist jõulude ettevalmistusajaga, teiseks kirikuaasta algusega, kolmandaks mõeldakse advendiajal Kristuse teisele tulemisele aegade lõpul, millega kaasneb surnute ülestõusmine ning jumalik kohtumõistmine kõigi inimeste üle.

Jõulud tähistavad Jumala ainusündinud Poja inimesekssaamist, ja nii nagu teistegi suurte pühade puhul, on ka jõulude eel olulisel kohal ettevalmistusaeg. Tähtsateks sündmusteks valmistumine on alati seotud nii välise kui sisemise puhastumisega, asjade korrastamise ja õigesse järjekorda panemisega, tõeliselt olulise üle järelemõtlemisega.

Violetne värv tähistab kiriku liturgias meeleparandust, puhastumist, patukahetsust ja järelemõtlemist. Kaudselt on see seotud ka kannatustega – eriti Kristuse kannatustega meie pattude pärast, mida me ei tohi ka jõulurõõmus unustada -, aga õigupoolest on kannatuse värvideks pigem punane ja must.

Väga tähtis on meeles pidada, et me ei meenuta advendi- ja jõuluajal mitte üksnes kunagi ammu toimunut, vaid mõtiskleme omaenda, oma elu ja jumalasuhte üle ning valmistume nii väliselt kui sisemiselt selleks, et kui Kristus kord taas tuleb, peame meiegi Tema kohtujärje ees aru andma.

Ka Jeesuse sündimine siia maailma oli teatud mõttes kohtumõistmine: ühel pool seisid Jeesuse Ema Maarja ja kasuisa Joosep, karjased ning hommikumaa targad, vagad Hanna ja Siimeon, kes kummardasid Jeesust kui neile ilmunud Jumala päästet, teisel pool aga olid rahvavanemad ja preestrid, kes vastsündinud Messiast sugugi ei hoolinud, ning julm kuningas Heroodes, kes oma aujärje pärast kartes oli valmis Jeesust hukkama – kuigi Jeesus oleks tahtnud olla temagi Õnnistegija.

Advendiaeg annab meile võimaluse enda käest küsida: kummal pool seisame meie, kuhu paigutuksin mina Jeesuse sõime kõrval – ja küllap see pakub meile piisavalt võimalust ja vajadust ka patukahetsuseks ning meeleparanduseks. Sellepärast ongi advendiaja liturgiline värv violetne.

Soovitan püüda osaleda aktiivselt oma koguduse jumalateenistustel, mitte ainult suurtel pühadel, vaid läbi terve aasta – nii õpime hindama ja üha enam mõistma kirikuaasta tähendust ja ka liturgiliste sümbolite sügavust ning haaravust.

Enn Auksmann
03.08.2006

1