Meribell Mõttus: on vaja sõnumit, et sa oled oodatud

„Sõbrad koolis vahel küsisid, et kus su Jumal on ja mis sa käid seal kirikus. Tavaliselt ütlesin, et jah käin, see on lahe! Olen alati väga eneseteadlik olnud! Leidsin, et kirik on see, millega tahan seotud olla,“ ütleb Tartu Pauluse koguduse noortejuht Meribell Mõttus (19) ajalehes Eesti Kirik ilmunud pikemas intervjuus.

Meribell on praegu abiturient Tartu Jaan Poska gümnaasiumis. „Pärit Lüllemäelt, väikesest külast Valgamaal, ja kuulun Karula kogudusse,“ tutvustab ta ennast ning lisab, et tema ema on Karula koguduses „organist ilma orelita“ ning just tema kaudu hakkas Meribell juba mudilasena kiriku vastu huvi tundma. „Olin umbes 4–5-aastane, kui ütlesin emale, et tahan pühapäevakooli minna.“

Isiklikum suhe Jumalaga tekkis Meribellil tema enda meenutusel siis, kui koguduse noored hakkasid oma noortegrupiga käima JäPel ja Põltsamaal talvepäevadel. „Seal nägin teisi kristlasi, kes olid kaugemale jõudnud oma usuteel. Siis vaatasin, et vau! – see on midagi suuremat. Ma tahaks ka! Olin JäPele minnes 11-aastane. Nii see kasvas järjest.“

Noortejuhina olid tal alguses suured kahtlused ning kõnelemisjulguski puudus. Sellest sai aga üsna ruttu üle.

Meribell räägib, millega noored kokkusaamistel tegelevad: esmaltjagatakse vastastikku oma igapäevaelu rõõme-muresid, seejärel süvenetakse mõnda parajasti aktuaalsena tunduvasse Piibli kirjakohta. „Valime teema, loeme Piiblit, arutame. Noortel on hästi põnevaid mõtteid. Imestan tihti, kui tugevalt Jumal juhib noori,“ kirjeldab Meribell. Kokkusaamise teema valitakse selliselt, et noored saaksid end selles ära tunda. Nii arutleti mitmeid õhtuid näiteks rikkuse ja vara äraandmise üle.

Noortejuht tunnistab, et loeb vahel mõnd kirjakohta ja ei saa aru. „Siis olen selle noorteõhtule kaasa võtnud ja küsin teiste käest, kuidas nemad tõlgendavad. Erinevate tõlgenduste pärast pole me tülli läinud. Ükskord oli kirjakoht (2Kr 2:14), kus juttu tunnetuse lõhnast, et kristlasel oleks nagu mingi eriline lõhn. Mõtlesime selle üle ja tõesti oleme märganud, et kuidagi sa tunned kristlase ära, ka siis, kui sa ei tunne teda. Arutasime, et kas ongi mingi lõhn.“ 🙂

Kirikulehes ilmunud loo juures on peapiiskop Urmas Viilma repliik, kus ta tõdeb, et just noorte juurdekasv on EELK tuleviku seisukohast kõige olulisem küsimus. Vastuse, miks noored mõnes koguduses on oma koha leidnud, ütleb Meribell välja kirikulehe artikli pealkirjas.