„Kui me hakkame rääkima kirikust kui moraali kandjast ja kantsist, siis võib tihti kaotsi minna kiriku vast ehk peamine roll, milleks on inimeste toomine lähemale Jumalale, rõõmusõnumi kuulutamine ja jagamine,“ kirjutab EELK Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp Postimehe arvamusküljel. 

Triin Käpp tõdeb, et kirik kipub meediapilti jõudma pigem siis, kui jutukson ühiskonna moraalsed valikud ja ka erinevates vestlustes kirikukaugemate inimestega kuuleb ta endasõnul sageli arvamust, et kiriku oluline ülesanne on olla moraali kants. “Julgen vastu vaielda,” ütleb Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja.

Vaimulik tuletab meelde evangelist Luukase poolt edasi antud kristliku õpetuse tuuma: «Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!» (Lk 10:27). Tuntud ka kui kolmikkäsk, õpetab see meid armastama Jumalat, iseennast ja ligimest. Kogu kristlik moraaliõpetus on taandatav sellele, lisab Käpp.

Triin Käpp nõustub 20. sajandi eetiku Emmanuel Levinasega, kes toob välja: kui me oma eetilis-moraalsetes valikutes keskendume sellele, kuidas elada head elu või kuidas käituda korralikult, siis me keskendume vaid iseendale. Kuid oluline on näha Teist, arvestada teisega, elada nii, et Teisel, olgu siis inimesel või loodul, oleks hea. Ta lisab: “Konkreetne formaat ja elureeglid on aga alati omaenda ajastu nägu, ehk see, kuidas ligimest armastada, on sageli kultuuriline nähtus.”

„Kristlik moraal on tagajärg, mitte eesmärk,“ on vaimuliku sõnum. „See on armastava usu tagajärg ja täpselt nii palju ongi Jumalal moraaliga pistmist.“

Loe lisa:

Triin Käpp “Mis on Jumalal moraaliga pistmist?”, Postimees 11.02.2022