Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Jüri koguduse lugu. 

Jüri rauasulatuskoht on üks Eesti vanemaid. Juba paar tuhat aastat tagasi sulatati Pirita jõe ääres soomaagist rauda. Vaskjala muinaskihelkond oli Rävala maakonna keskmine osa Vomentaga ja Rebala vahel. Kihelkond oli rahvarohke. Oluliseks keskuseks oli kindlasti Iru linnus Pirita jõe ääres, kuid nii võis seda olla ka Lindanise Härjapea jõe ääres, millest sai hiljem Tallinna linn. Kusjuures Iru linnust on peetud koguni Kalevipoja sünnikoduks. 

Tõenäoliselt lasi Eestimaa piiskop Fulco püstitada 12. sajandil Saha kabeli. Rahvapärimuse kohaselt olevat kabel 50 aastat vanem kui Tallinna linn. Arheoloogilised leiud kinnitavad seda. Aastatel 1219 – 1220 vallutas Taani kuningas Põhja-Eesti ning sellele järgnes eestlaste ülestõus vallutajate vastu. Muuhulgas hävis Saha kabel. 1225. a. kirjutas Läti Hendrik: „Ja eestlased tulid välja oma linnustest, ehitades taas üles oma mahapõletatud külad ja oma kirikud.“ Praeguse kuju sai Saha kabel 15. sajandi teisel veerandil. Sellisena on see Eesti vanim terviklikult säilinud katolikuaegne kivikabel maal. 

Kabel või kirik oli ka Lehtse külas Nabala lähedal ja kihelkonna keskel praeguse Jüri kiriku kohal. Rahvajutu järgi asunud Jüri kirik esialgu Aruküla metsas, hiljem Limu külas Matsu talu põllul. Kohapärimus näib viitavat katolikuaegsetele külakabelitele, milliseid võis olla rohkemgi. Hiljemalt 1401 oli Vaskjala Jüri kirik oma praegusel kohal. 

Kivikirik ehitati tõenäoliselt 14. sajandi keskel. See oli nelinurkse viilutorniga ühelööviline, kolmetraveeline, nelinurkse kooriruumiga hoone. 

1535. a. teenis Jüri kogudust luterlik pastor Benedict, seejärel kohalikku päritolu Hans Kuhn. Järgmine õpetaja Johann Venecke oli Saaremaa mees, kes õppis Wittenbergis Lutheri enese juures. Liivi sõja hakul läks ta tagasi Saaremaale. Saaremaale läks ka õpetaja Georg Kuhr, kes oli sündinud Vaskjala eesti taluperes. Vana Jüri kiriku müüridel oli näha tulekahju jälgi. Sellest oletatakse, et küllap sai kirik kannatada Liivi sõjas. 

Vaskjala nime kasutati 16. sajandini. 1586. aasta revisjonis on kohanimeks märgitud juba Püha Jüri kihelkond. 17. sajandil arvati Saha kabel Jõelähtme kihelkonda. 

1626. a. seati Jüri koguduse õpetaja ametisse Georg Salemann, kes tõlkis kirikulaule ja kirjutas eestikeelseid luuletusi. Visitatsioonil noomiti teda liiga lühikeseks lõigatud juuste pärast. Luuleanniga paistis silma ka ülejärgmine õpetaja Jacob Schultz. Tema ajal, 1652. a. ostis kogudus Tallinnast dominiiklaste kloostri altari. Brüsseli meistrid olid selle nikerdanud 1500. aasta paiku. 

1657 suri õpetaja Schultz katku ja Rootsi ratsanikud varastasid kiriku aardekirstu. Sõda võttis, kuid andis ka. Jüri kiriku kantslisse astus venelaste eest põgenenud Kursi koguduse õpetaja Johann Conrad Schneider. Jüri kogudust jäi ta teenima aastakümneteks. Ka tema kirjutas luuletusi. Schneideri ajal juhtus aastal 1666, et esimesel jõulupühal kukkus alla kiriku suur kroonlühter. Õnneks oli rahvas jõudnud juba väljuda ja kroonlühtril purunes ainult üks haru. 

Viis aastat teenis Jüri kogudust õpetaja Ludwig Schultz, kes osales Uue Testamendi tõlketöös. Rootsi aja lõpul teenis Jüri kogudust kunagise õpetaja Salemanni tütrepoeg Peter Koch. Ta kutsus poisikesi kirikumõisa, et neile lugemist õpetada. Kuigi kihelkonnas oli Rootsi ajal 24 kõrtsi, siis kooli asutamiseni ei jõutud. Mõisnikel polnud raha ja lapsevanematel polnud huvi. Lisaks kurtis kirikuõpetaja, et lapsed teevad palju pahandust ja nõnda ei saa neid kirikumõisa kutsuda. Kolmkümmend last sai siiski lugemise selgeks, neist suurem osa Lagedi kandist. 

Kui katk oli õpetaja Kochi hauda viinud, teenisid Jüri rahvast Jõelähtme ja Harju-Jaani vaimulikud. Jõelähtme õpetaja Knüpffer jäi leseks ja abiellus Kochi lesega. Põhjasõja ajal ei kandnud Jüri kirik muud kahju, kui et aknad löödi puruks. 

Oma elutöö tegi Jüri koguduse keskel siinne tuntuim kirikuõpetaja Anton thor Helle. 1721. a. läks tal korda Jüri köstrikool käima panna. Ta koostas mahuka eesti keele grammatika ja sõnastiku, oli tegev kristliku kirjanduse väljaandmisel ning juhtis Piibli tõlkimist põhja-eesti keelde. 1739. a. trükitigi esimene eestikeelne tervikpiibel, mis sai eesti kirjakeele aluseks. 250 aastat hiljem avati Jüri kiriku kõrval eestikeelse Piibli mälestusmärk. 

Pietistlike vaadetega Anton thor Helle tervitas Herrnhuti vendi. Aastal 1736 on krahv Zinzendorfi oma Tallinna-reisi ajal külastanud tõenäoliselt ka Anton thor Hellet Jüri pastoraadis. Tallinnast levis vennaste ärkamine kiiresti Jüri kihelkonda. 1738. a. ehitati siin Põhja-Eesti esimene vennastekoguduse palvemaja. Palvetunde peeti Vaskjala külas. Samuti kohtusid vennad sageli Mõigu mõisas. 

Ka järgmine kirikuõpetaja kandis äratusliikumise vaimu. 1817. aastal oli Jüri kihelkonnas viis palvemaja: Vaskjala, Lagedi, Mõigu, Kurna ja Nabala, 19. sajandi teises pooles kolm: Rae (asutatud 1738), Nabala (1819) ja Vaida  (1821). 

Vaida esimese palvemaja asukoha määras Jüri palvemaja vanema venna Juhan Kivite unenägu redelist, mis ulatus maa pealt taevasse. Kui ta unenäost Vaida mõisaomanik Margaretha von Essenile rääkis, andis see talle nõu just sinna palvemaja ehitada. Margaretha von Essen andis ehitusmaterjali lubas tööd teha teopäevade arvelt. 

Kui vana palvemaja lõpuks lagunes, ehitati 1899 uus. Pühitsemise päeval kinkis Jüri õpetaja Vaida palvemajale Piibli, mis on tänaseni alles. Kolmanda palvemaja nurgakivi pandi 1936. a. Palvetunde peeti seal 1990. aastate keskpaigani. Siis langes palvemaja rüüstamise ohvriks ning jäi tühjalt seisma.

19. sajandi algul teenis Jüri kogudust õpetaja Reinhold Johann Winkler, kunagise kirikuõpetaja Salemanni pojapoja tütrepoeg. Winkler avaldas vaimulikke laule, eestikeelse katekismuse ja Napoleoni sõdade lähenedes ka reipa sõjalaulude kogumiku. Winkler kutsuti Tallinna toomkoguduse ülemõpetajaks. Tema tööd Jüris jätkas Peter Heinrich Schwabe, kes luges eestikeelse Piibli korrektuuri ja koostas Gresseli eestikeelset kalendrit. Piibel trükiti 1822. a. 

1853. a. ehitas Gustav Normann Jüri kirikule oreli. Nelipühadel 1864 tabas kirikut pikselöök ning altari üks külg sai tulest kahjustada. 1872 ostis härra Schwalbe vana altari muuseumi tarbeks. Asemele telliti saksa kunstnik Carl Gregerilt Kristuse ristisurma kujutav altarimaal. Risti all seisavad Johannes ja Maarja ning põlvitab Maarja-Magdaleena. 

Aastasadadega muutus Jüri kirik lausa varisemisohtlikuks. 1881. a. keelas kirikueestseisja, Lagedi parun Ungern-Sternberg hoone kasutamise. Ajutiselt peeti jumalateenistusi palvemajas. Uue kiriku projekti valmistas 1884. aastal parun Friedrich Axel von Howen, kelle käekirja näeme ka Iisaku ja Kuusalu kirikute juures. 

Koos vana kirikuga läks pensionile ka vana kirikuõpetaja. Robert Luther teenis Jüri kogudust 37 aastat ning siirdus emerituuri 1884. aasta kevadel. Sama aasta augustis lammutati vana kirikuhoone vundamendini maha. Samale kohale ehitati uus neogooti stiilis pühakoda. Nurgakivi pandi 28. aprillil ja kirik pühitseti 15. detsembril 1885. Uues kirikus asus tööle õpetaja Rudolf Winkler, eelmise siin kirikus teeninud Winkleri venna pojapoeg. 

Vanast kirikust toodi üle tornikellad, kaks kroonlühtrit, mitu hauaplaati ja hulk kirikuriistu. Normanni oreli ehitas August Terkmann 1916. a. suuremaks. 1914. a. sai kirik plekk-katuse. 

Jüri koguduses jätkus aktiivne vennaste tegevus. 1926. a. ehitati praegune Nabala palvemaja. Oreli kinkis sinna kohalik taluperemees Hans Land. Nabala kandi rahvas kujunes Jüri koguduse kandvaks osaks. Kuigi Nabala on üks Jüri kihelkonna kaugemaid nurki, oli kogu nõukogude aja ning on ka tänapäeval suur osa koguduse nõukogu liikmeid ja peaaegu kõik juhatuse esimehed Nabala mehed. 1875. a. sündis Nabala koolmeistri peres hilisem Tartu Peetri koguduse õpetaja, praost Gustav Rutopõld. 1908. a. sündis Limu külas kirjandusteadlane Rudolf Põldmäe, kes uuris muuhulgas vennastekoguduse ajalugu. 

Perekonnanimede eestistamisel võttis Mart Land endale uueks nimeks Lend. Ka Mardi lapsed osalesid aktiivselt Nabala palvemaja elus ning nende arvukas järglaskond on andnud olulise panuse mitte ainult Jüri koguduse, vaid terve Eesti kirikuelu edenemisesse. Praegune Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots on samuti Mart Lendi järeltulija. 

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.
Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.