Tänase Kaarli Kooli juured ulatuvad 19. sajandisse, mil Johann Heinrich Brasche eestvedamisel saadi Tallinna linnalt maja Liivalaia tänavale, kus 1880. aastal avati Väikeste Laste Hoid. Selts sai töötada 60 aastat. 1918. aastal kutsuti ellu Kaarli Eragümnaasium, mille tegevuses väärtustati kristlikku kasvatust ja üldhumaanseid põhimõtteid. Kool suleti 1936. aastal. Kaarli Koguduse Lasteaia tegutsemise alguseks on 1995. aasta, mil Kaarli koguduse juurde loodi kolm korda nädalas koos käinud kooliks ettevalmistuv rühm. Esialgu oli suund algkooliks kasvamisele, kuid järgmisest aastast alustati koguduse majas lasteaiana (alguses ühe- ja õige pea kaherühmalisena). Kuna kristlikku väärtuskeskkonda hindavaid lapsevanemaid oli alati rohkem kui lasteaial peresid vastu võtta võimaldas, kasvasime õige pea juba viierühmaliseks ning 2008. õnnistati sisse ka uued ruumid Koidu tänaval.

Lasteaia tegevuse taustal toimus aastaid pidev keskustelu sarnase keskkonna jätkumiseks kooliastmes. Eelkõige oli selle huvi algatajateks lapsevanemate kooslus, kes soovisid oma laste haridustee jätkumist samasuguses tervikus koguduse ja lasteaiaga. 2013. aastal väljastas Haridus- ja Teadusministeerium Kaarli Koolile tegevusloa, mis tänasel päeval hõlmab nii lasteaeda kui ka põhikooli.

Möödunule tagasi vaadates tõdeme, et Kaarli Kooli areng on olnud loomulik – ühtki edasist sammu ei ole liiga kiiresti astutud. Unistus koolist oli olemas juba 30 aastat tagasi, aga tänane areng on meile näidanud just seda, et mõni seeme vajabki kasvamiseks pikemat perioodi. Kõik etapid laienemiseks on kasvanud välja vastavalt vajadusele ning järk-järgult. Pea 30 aasta tagune suhtumine sel hetkel ei olnud mitte kibe leppimine, et kooli kohe avada ei saa, vaid kogu pühendumine oli orienteeritud loomaks nii head lasteaeda kui võimalik. Protsess sai hoo sisse küll loomulikult ja lähtuvalt vajadusest, kuid mitte iseenesest – tegemist on suure töö ja kirgliku panustamisega kõigilt osapooltelt. Nii on kõik arenguetapid saanud alguse just siis kui selleks on olnud valmisolek nii usaldavatelt lapsevanematelt; lastelt, kes end meie väärtuskeskkonnas hoitult ja armastatult tunnevad ning õpetajatelt, kel tahe ja motivatsioon tegutseda. Kui seeme aga idanema on hakanud, on raske selle kasvu peatada – tänaseks on Kaarli koguduse juures pea 30 aastat haridusasutus tegutsenud ja 2022. aastal, mil tähistame põhikooli 10. sünnipäeva, oleme kasvanud etapini asutamaks lasteaed-põhikooli juurde ka gümnaasiumiaste.

Lähtudes Kaarli Kooli motost „puu, mis kannab head vilja“ soovime, et meie esimesed põhikooli viljad mitte maha ei potsataks, vaid oma täiusliku küpsusastme saavutaksid ja see on ka Kaarli Gümnaasiumi loomise üheks tõukeks – viia lõpuni loogiline hariduskaar sõimerühmast gümnaasiumini säilitades lapse arenguteel turvaline väärtusruum ja teadmine selle jätkumisest. Terviku perspektiiv haridusastmetel edasi liikumiseks on meie tegutsemise üks alustalasid – järjepidevus ning jätkuva väärtuskeskkonna võimaldamine koostöös koguduse ning kõigi lasteaia- ja kooliastmetega viib meid tõmbama paralleele meie motost tuleneva kujundini – viljapuuni selle juurtest okste kõige pisemate harudeni. Ja just seesama puu oma tugevate juurte, laia tüve ning haruliste okstega on kujundlikuks aluseks ka tänase gümnaasiumi loomiseks.

Mõeldes küsimusele, miks on vaja veel üht gümnaasiumit tänasele Eesti haridusmaastikule, tuleb vastus tugeva tunde pealt, et me ei ole loonud kunagi lihtsalt selleks, et oleks veel üks teiste sarnaste seas – veel üks lasteaed, veel üks põhikool, veel üks gümnaasium. Head haridust antakse igal pool, see on elementaarne ega saa olla kooli eripära. Küll aga on Kaarli Koolil alates lasteaiast saadik olnud suund kasvatada häid vilju, häid inimesi. Haridusasutuses ei omanda õppija mitte ainult teadmisi erinevatest valdkondadest, vaid sealses keskkonnas kujuneb ta välja ka isiksusena. Ja milliseid isikuomadusi me oma õpilastes kultiveerida soovime, aitab lugejale tutvustada kontseptsioon, mis põhineb meie puul:

Gümnaasium toetub kristlikele põhiväärtustele, mis kannavad armastust Jumala, ligimese, loodu ja iseenda vastu – kooli eesmärgiks on nende põhiväärtuste teadvustamine ja nendest lähtumine igapäevaelus. Järgnevad kooli viis põhiväärtust, mis on tõestanud oma rolli olulisust kogu senise lasteaia ja põhikooli töös. Järgnevad väärtused on meie igapäevatöö aluseks jõudes nii lasteaia, põhikooli kui ka gümnaasiumi õppetöösse õppeaastaks ja perioodideks seatud eesmärkide ning nende saavutamiseks seatud tegevuste kaudu.

Nendeks on:

juured/pärand (annab rahvusliku ja eneseväärikuse kandjale ülesandeks see järeltulevale põlvele edastada),

areng (koos kasvamine üksteist täiendades ja ühiste eesmärkide poole liikumine, mille käigus õpime ületama raskusi ja olema avatud uutele väljakutsetele),

üksmeel (üheskoos teelolek ühise eesmärgi poole liikudes),

inimene (võrdne oma väärtuse, väärikuse ja põhiõiguste poolest, õpetades vabaduse ja vastutuse suhet),

„mahe“ haridus (koolist saadud õpikogemus mõjutab õppijat kogu elu, mistõttu ei ole kooli fookuses mitte tulemus, vaid protsess, mis aitab hoida õppija vaimset tervist ning püsida vaimses tasakaalus pingutuse ja tehtuga rahulolu saavutamise vahel)

Puu mullapinnas koosneb teadmistest, kogemustest ja keskkonnast, mis samuti moodustavad ühe terviku. Juba lasteaiast alates rakendame üldõpet, mis põimib kõik kolm eelnimetatut ning see on kasvanud edasi nii üldõpetuseks algkooli osas, lõimitud õppeks ja iseseisva õppimise päevadeks põhikooli vanemates klassides ning ka gümnaasiumis on planeeritud eraldi aeg praktikumideks, õppekäikudeks ja ennastjuhtivaks arenguks.

Puu tüve moodustavad mentorlus, oma õpiprotsessi juhtimine, turvaline keskkond, personaalsus, isikliku arengu toetamine ja pingutuse kogemine. Oleme algusaegadest saadik oma keskkonna loonud just parasjagu niisuguseks, mida hallata suudame. Igat vanuserühma ja -klassi on üks ning see on meie teadlik valik, et ükski laps „kuhugi kaduma ei läheks“. Kuigi soovijaid on alati rohkem ning on vaja meelekindlust, et valida, kas kasvada kvaliteedilt või kvantiteedilt, on kogemus näidanud, et väiksuses peitub suurus. Kohe, kui lõdvendada üht printsiipi, on teised palju raskemini teostatavad, mistõttu oleme valinud isiklikult tunda iga oma perekonda, last ning tema õpiteekonda. Väikeses koolis on võimalik õppija kogu aeg fookuses hoida ja tema arengut jälgida. Teeme seda lasteaias kaks korda ning põhikoolis ühe korra aastas toimuvate arenguvestluste, õppija isiklike eesmärkide seadmise, eesmärkide saavutamise analüüsi, õpetajaga igapäevaselt oma õppetöö üle reflekteerimise, motivatsiooniminutite ning gümnaasiumis juba ka individuaalse ja grupimentorluse abil. Et kooli essents ei lahjeneks, hoiame tasakaalu hilisemate liitujate ja saavutatud väärtuskeskkonna säilitamise vahel. Kuna klasside komplekteerimine ei toimu õpitulemuste alusel, on koolis lapsi erineva perekondliku tausta ning õpivõimekusega. Et olla suutelised vastu võtma ka lapsi, kelle osas teame, et neile tuleb tavapärasest rohkem abiks olla ja üheskoos kõrval käia, arendame pidevalt kooli tugisüsteeme. Nagu eelnevalt öeldud, siis head haridust peab pakkuma iga kool, kuid meie jaoks on oluline ka see, kuidas seda teha. Püüame igapäevaselt faktipõhisest teadmiste tuupimisest kaugemale vaadata ja seada protsessi keskmesse inimese individuaalse arengu kuitahes kaua ta meie lasteaia- või koolipere liikmeks on olnud.

Puu võras näeme, milliseid vilju loodame kasvatada iga oma gümnaasiumiõpilase iseloomus, prioriteetides ja omandatud oskustes. Need väljatoodud viljad (vaimne tervis, eetilised väärtused, koostööoskused, usaldusväärsus, avar silmaring, enesejuhtimine, tugevad põhiteadmised, julgus mõelda ja otsustada, vastutusvõime ja teadmine, kes olen ning mida tahan) vastavad ehk kõige otsesemalt küsimusele, millisest gümnaasiumist me unistame, kuid mitte ainult unistame – mille nimel me töötame ja endast parima anname. Oleme veendunud, et efektiivselt õppimine on võimalik ka ainult orgaanilise väetisega ning ennastjuhtiv, läbimõeldud väärtushinnangutega vastutusvõimeline ja vaimselt tugev ning enesekindel õpilasel on võimekus astuda edasi mistahes valitud teele, mispärast olemegi keskendunud nende omaduste säilitamisele ja arendamisele. Harmooniliselt terviklikku inimest silmas pidades ei ole me gümnaasiumiosa suundadeks jaganud, vaid kõik õpilased saavad oma osa nii väärtus-, humanitaar- ja reaalainetest, sest kõik on omavahel seotud ja terviku tajumine on meie kontseptsiooni üks põhieesmärke.

Viljapuu ei ole mitte ainult kaunis kujund, vaid koolitöötajate igapäevase töö praktilise väljundiga alus ning selle elluviimisesse on kaasatud kogu kollektiiv. Reeglina on õpetajad motiveeritud ja südamega oma töö juures ning kogu nende toimetamine toimub juhtkonnapoolse usalduse alusel. Loome ühist keskkonda kõik koos ning enamik väärtuspõhisest juhtimisest baseerub usaldusel.

Puu kontseptsioon on välja kujunenud aastate jooksul ning kogemuse põhjal. Saades esmalt korraliku kogemuse lasteaiatöö põhjal, nägime, mis töötab ja mis mitte. Ühtki metoodikat ega õpikäsitust me kivisse raiunud ei ole, oleme ausad ja paindlikud tunnistamaks seda, mis meie igapäevatöös efektiivselt ei toimi ning kui miski vajab ümbermõtestamist või parendamist, siis seda ka teeme. Seejuures peame oluliseks tagasisidet nii õpilastelt kui ka lapsevanematelt. Usume, et kartus eksida pigem pidurdab kui aitab arengule kaasa. Nende praktiliste teadmiste põhjal lõime põhikooli ning hetkel kasutame kogu senist kogemust gümnaasiumi loomiseks. Oleme kogu kontseptsiooni loonud mitte paari inimese nägemuse põhjal, vaid kogu senise 10-aastase koolitöö kogemuse pealt keskendudes sellele, mis on tõestanud, et toimib. Kogu selles protsessis on mänginud suurt rolli pidev oma töö analüüsimine. Seda nii üksikisiku kui ka kogu kollektiivi tasandil ning olulisematel etappidel on sellesse kaasatud kogu kogukond, st. ka lapsevanemad ja kogudus. Samuti nagu lasteaeda ja põhikooli luues tuli soov ja initsiatiiv toonaste lapsevanemate poolt, on ka täna, gümnaasiumi loomise etapis lapsevanemad ihu ja hingega loomeprotsessis kaasas.

Sel korral on aga esmakordne, et kontseptsiooniloome juures on olnud aktiivselt kaasas ka tulevane õpilane ise. St. mitmete sisuliste otsuste puhul pöördusime kevadel Kaarli Kooli esimese lennuna lõpetanud üheksandike poole, et õpilased „oma kooli luues“ ideedele vahetut tagasisidet anda saaksid.

Augustikuu viimastel nädalatel astume sügisele vastu tuttava elevusega, mis iga uut algust saatnud on. Täpselt nii nagu viimased pea 30 aastat, teeme taas midagi täiesti esmakordselt. Kuigi viimasel üheksal aastal on olnud suurima uudsuse efektiga kooli vanim klassinumber, toob iga sügis meie kõigi jaoks midagi uut ning rõõm on tõdeda, et pidev kasvuteel edasi liikumine hoiab ka meid endid värskena.

Tänastest Kaarli Gümnaasiumis alustavatest õpilastest on paljud olnud kunagi meie lasteaia lapsed. Usume, et järjepidevusel ning terviklikul keskkonnal on viljadele oma mõjujõud ning saab olema huvitav näha, missugused viljad puu peale eeloleva kolme aasta möödudes küpsenud on. Küll aga teame, et vahepeal tuleb meil viljapuud kasta, hooldada, väetada ning kes teab – ehk kasvab mõni oks taevanigi.

TRIIN KUUSK, Tallinna Kaarli Kooli sekretär

Artikkel ilmus esmalt 26. augustil 2022 Eesti Kirikute Nõukogu haridusportaalis haridus.ekn.ee.