Tallinna Jaani kirikus saab vaadata vanade lauluraamatute näitust

Alates pühapäevast, 5. veebruarist kuni 19. märtsini 2023 saab Tallinna Jaani kirikus vaadata näitust „Meie lauluraamatu lugu. Valik lauluraamatuid ja koraaliraamatuid 17. sajandi lõpust kuni tänapäevani“.

Homme avatava näituse tagamaid tutvustas koguduse Facebooki lehel selle koostaja Ene Hiio:

„Luteri koraal ehk kirikulaul tekkis 16. sajandi alguses koos reformatsiooniga. 1523. aastal alustas Martin Luther jumalateenistuse tekstide ja laulude tõlkimist ladina keelest saksa keelde, kohandades laulude meloodiateks gregooriuse koraali lihtsustatud variante ning luues ka uusi kirikulaule.

Varasem, rahvapärane luterlik kirikulaul sisaldab improviseeritud meloodilisi kaunistusi ja vaba mitmehäälsust – enamik inimesi õppis ja mäletas laule kuulmise järgi. Esimesed eestikeelsed lauluraamatud ilmusid trükis juba 17. sajandil, millest võib järeldada lugemisoskuse laiemat levikut rahva hulgas. Vanad lauluraamatud sisaldavad ainult laulusõnu ja on ilma nootideta. Siiski leiame vanimast, Stahli lauluraamatust (1637) ka noodikirjas viisinäiteid.

18.–19. sajandil püüti lauluviise ühtlustada. Eesmärgiks seati lihtsa meloodiaga kirikulaul. 19. sajandil hoogustus ka orelite ehitamine kirikutesse ning koguduselaulu saatmine orelil muutus üldiseks. Ilma nootideta lauluraamatu kõrvale astus lauluviiside raamat ehk koraaliraamat, mida kasutasid koguduste organistid.

Minevikus saatis vaimulik laul inimest hällist hauani. Sageli oli lauluraamat laste esimeseks lugemisvaraks. Oma lauluraamat kingiti noortele leeripäeval, seda kanti kaasas pühapäevasel jumalateenistusel, kasutati kooli lugemis- ja laulutundides ning kodudes. Mõnel pool pandi lauluraamat kadunukesele viimsele teekonnale kaasa.

Laulu- ja koraaliraamatuid on uuritud nii eesti kirjakeele ja luule (KRISTIINA ROSS), vanaraamatu ajaloo (PIRET LOTMAN) kui ka muusikaajaloo seisukohalt (TOOMAS SIITAN, URVE LIPPUS). Õpetaja TOOMAS PAUL on käsitlenud lauluraamatuid mentaliteediajaloo vaatenurgast, võrrelnud erinevaid väljaandeid ning neis sisalduvat lauluvara. Iga uus väljaanne tugineb eelmisele ja rikastab meid ka uute lauludega.

Näituse jaoks laenutasid meile oma kogudest lauluraamatuid Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Akadeemiline Raamatukogu ja EELK Konsistooriumi arhiiv. Tänu meeldiva koostöö eest!

Aitäh õpetaja JAAN TAMMSALULE ja galerist ERKKI JUHANDILE toetuse ja abi eest!

Head kolleegid Eesti Ajaloomuuseumist: kujundaja AIME ANDRESSON, konservaator LIISU RISTAL ja fotograaf VAHUR LÕHMUS – suur tänu abi eest!