Ma olen sageli mõelnud suurtele muusikutele ja kunstnikele, andekatele meistritele, keda kaasaegsed ja järeltulevad põlved imetlevad /…/ Neid tuntakse, sest nad loobusid. Nad ei pidanud neile kingitud annet iseenda omaks, vaid jagasid seda laiali. Nad teenisid ja teenivad oma andega kaasinimesi. Ja see annab neile teatud mõttes surematuse.