„Koguduste majanduslikku toimetulekut mõjutavad muu hulgas kaks suurt tegurit: energia hind (elekter, küte, kütus) ja sõda Ukrainas. Esimene neist mõjutab ka maakogudusi, kus pastoraati ei ole ja kirikut ei köeta, ja seda kaudselt, annetajate toimetuleku kaudu,“ loetleb kantsler Andrus Mõttus ajalehele Eesti Kirik antud intervjuus põhilisi toimetuleku tegureid.

Lisaks kantsleriametile on Andrus Mõttus Kambja koguduse õpetaja ning Pilistvere ja Ruhnu koguduse hooldajaõpetaja. Nimetatud kogudused on tema sõnul hästi erinevad, igal omad eripärad, aga tulevad toime, elades nende vahendite piires, mida annetustest ja erinevatest projektitoetustest laekumas on. Muud võimalust ei ole, et kallinenud hindade tingimustes hakkama saada.

On aga neidki kogudusi, kelle majandusseis on üsna hapu. Nii on näiteks Paldiski kogudus tunnistanud, et puuduvad vahendid elektriarvete tasumiseks ning koguduse seis on pankrotieelne. Andruse Mõttuse sõnul pole Paldiski kahjuks ainus hädasolija ja ta selgitab, et pankrot EELK koguduses tähendab seda, et majanduslikult ei olda jätkusuutlikud ja teovõimelised majanduslikult.

Üheks näitajaks võib pidada sedagi, et kogudusel pole võimalik vaimulikule palka maksta. „Paar aastat tagasi oli juba olukord, kus 20% kogudustest ei maksnud vaimulikule sentigi palka, 50% sai alampalka või alla selle. Praegu on olukord raskem,“ kirjeldab ta.

Üks peamisi toimetulematuse põhjusi on üle jõu käivad kulutused hoonete ülalpidamiseks: „Esiteks on meie kogudused (eriti maal) olukorras, kus nad on võtnud oma missiooniks kirikuhoone väärika säilitamise. Kirikuhoone kinnisvarana on oluliselt suurem, kui kogudus seda igapäevatoimetamisteks vajaks. Pealegi asub ta mingis mõttes vales kohas, sest kirik kihelkonna keskusena ei ole ammu enam keskuses. Ajal, mil kirikuhoonete võrgustik kujunes, elas 70% Eesti elanikest maal, 30% aga linnas. Nüüd on vastupidi.“ 

Muinsuskaitse all oleva kirikuhoone remont tähendab koguduse jaoks mitmekordselt suuremaid kulutusi. Muinsuskaitseamet küll püüab omalt poolt seda mingil moel korvata, aga sellest Mõttuse sõnul ei piisa. Lisaks riigile panustavad ka paljud ettevõtjad, et meie pühakojad saaksid korda. Koguduse enda liigne keskendumine hoonetele võib jätta varju nende tegeliku missiooni kuulutada Jumala sõna ja jagada sakramente, tõdeb kantsler.

Omalt poolt püüavad kogudused kulutusi kõigiti kokku hoida. Kui paljudes linnakirikutes on keskküte, õhksoojuspumbad,  kohtsoojendid, kas gaasi- või diisliküte, siis üle Eesti on vähemalt 150 kirikut, mis on külmad, mida ei köeta. Kogudused kolivad külmal ajal talvekirikusse, teenistused toimuvad kas käärkambris või pastoraadis. Andrus Mõttuse sõnul pole vaimulikud siiski harjunud kurtma ja tavaline ongi, et öeldakse: „Jumala abiga saame hakkama“.

Aasta eest pidas kantsler kogudustele ettekande „EELK aastal 2059“, mis viimase 17 aasta statistilisele analüüsile tuginedes andis tulevikku vaatava vaimuliku sõnumi: et kogudust kasvatada, tuleb külvata kirikust väljapoole. Selleks aga, et kirikus tõesti toimuks põhimõtteline muutus, on tema hinnangul praegused hädad siiski veel liiga väikesed.

Loe lisa:

Liina Raudvassar “Jumala abiga saadakse hakkama”, Eesti Kirik 29.03.2023