Abieluvõrdsuse eelnõu teemal on avalik-õiguslikus meedias kui ka sotsiaalmeedias sõna võtnud lisaks peapiiskopile veel mitu vaimulikku ja käsitlenud seda teemat erinevast vaatenurgast.

Veebiväljaanne Meie Kirik küsib: “Kas Eesti saab homoabielu juba jaanipäevaks?” Nimelt loodab uus valitsus abieluvõrdsuse eelnõu veel enne suvepuhkusi riigikokku saata.

Meie Kirik meenutab oma artiklis Signe Riisalo väljaütlemisi ajalehes Postimees. “Kui räägime vähemuste õigustest, siis kindlasti pole võimalik neid ellu viia viisil, et laseme enamusel otsustada. Tuleb astuda jõulisi samme!,” ütles Riisalo, lisades: “See ei ole tehniliselt kuigi keeruline. Kindlasti tuleb need asjad ära teha koos, et see tüli oleks võimalikult lühikest aega õhus.”

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul kavatsetakse eelnõu üle arutlemiseks kohtuda muu hulgas ka kirikuesindajatega.

Urmas Viilma: kiriku kaasamine abieluvõrdsuse arutellu tundub praegu formaalne

Eesti kirikute nõukogu president, EELK peapiiskop Urmas Viilma kommenteeris Vikerraadio intervjuus ERRile, et ainuüksi EELK-s on ligi 70 vaimulikku, kellel on õigus riigi nimel abielusid registreerida ja seega on loomulik, et kirik kaasatakse selles küsimuses arutelude ringi. Praegu võib kaasamine aga olla ka formaalne. Peapiiskop tuletas meelde aastat 2014, kui kooseluseadus vastu võeti: kirikute nõukogu esitas toona terve hulga ettepanekuid, kuid kõigile küsimustele vastust ei antudki.

Kirikute positsioon on peapiiskop Viilma sõnul Eestis olnud ühene: abielu on Piibli järgi mehe ja naise vaheline liit ja seda ei saa läbirääkimiste pinnalt muuta.

Kui valitsuse liikmed räägivad abieluvõrdsuse seadustamiseks ajaakna ära kasutamisest, meenutab see Urmas Viilma sõnul taskuvarga käitumist, kes kasutab ajaakent käe teisele inimesele taskusse panemiseks.

Triin Käpp: abielu kohta Piiblist tuge otsida on kunstlik

“Praegu arutelu all olev abieluvõrdsus ehk abielu kahe täiskasvanud inimese vahel soost sõltumata on täiesti kristlik,” leiab aga Triin Käpp ERRi arvamusloos.

Soovitus järgida selles küsimuses Piiblit viib ummikusse, osutab Käpp ja toob mitmeid näiteid, kus Vana Testamendi ettekirjutuste järgimine, mis olid kohased omas ajas, oleks tänapäeva mõistes veider, eriti naiste käsitlemine omandi, kauba ja vahendina.

Uus Testament tema sõnul abielust liiga palju ei räägi. “Jeesus kõneleb sellest ülestõusmise kontekstis ning Paulus annab erinevaid nõuandeid kogudustele, et nad püsiksid teineteisearmastuses, aga seda rohkem isegi kogukondlikus kontekstis, mitte niivõrd kahe inimese abielu küsimuses.”

Käpp toob abieluvõrdsuse õigustuseks Pauluse sõnad: “Vallalistele ja leskedele ma ütlen, et neil läheks paremini, kui nad jääksid nõnda nagu minagi. Kui nad aga ei suuda end taltsutada, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda.” Vaimuliku sõnul on oluline mõista, et pühakiri ei ole kinni omas ajas ja Püha Vaim teeb meiega tööd ka täna.

Robert Bunder: mil määral austab riik minu veendumusi?

Robert Bunder on veendunud, et ehkki tänapäeval on ühiskonnas erinevaid kooseluvorme, vajab abielu kui mehe ja naise vastastikusel armastusel ja omavahelisel seotusel põhinev liit, millest reeglina sünnivad ka lapsed, erilist hoolt ja kaitset.

Vaimulik kritiseerib ERRi arvamusartiklis viimasel ajal palju kõlanud väidet, et samasooliste abielu legaliseerimine ei võta ju kelleltki midagi ära. “Kas jõupositsioonil olev inimene, kes võtab teiselt midagi ära, on ikka päris õige inimene kannatajale ütlema, et tegelikult ei võta ma sinult midagi ära ja sa saad hoopis kõigest sellest kasu pikas perspektiivis, ehkki sa ise sellest aru ei saa?” Bunderit häiribki sellest väitest läbi kumav suhtumine, et traditsioonilise abielu eest seisjad on eelarvamuste ja rumaluse küüsis ning leiab, et seda, mida plaanitav samm ühiskonnalt ära võtab, tuleks küsida siiski nende käest, kes nii arvavad.

“Abielu ümberdefineerimine teeb ühiskonna minu jaoks vähem turvaliseks ja toetavaks,” argumenteerib Bunder. “Varem on olnud ja ka veel praegu on minu ja Eesti riigi arusaam abielust samasugune. Abielu ümber defineerides satun ma olukorda, kus see enam nii ei ole.”

Teine küsimus on see, kuivõrd ja mil määral riik lubab riik vastaspoolt oma veendumusi praktiseerida, ilma et avalikkuses avaldatud seisukohti ei käsitletaks vaenukõnena. Nii kujutab samasoolise abielu legaliseerimine traditsioonilise abielu pooldajate jaoks otsest ohtu sõna-, usu,- ja südametunnistuse vabadusele, leiab Bunder.

Heaks näiteks mingisugusestki kompromissist peab Bunder eelmisel aastal USA-s (kus eri küsitluste järgi pooldab samasooliste abielu üle kahe kolmandiku inimestest) vastuvõetud Respect for Marriage Acti, mis näiteks annab religioossetele organisatsioonidele õiguse keelduda pakkumast oma tooteid, teenust, asutusi ja muud sellist kahe samast soost inimese abielutseremoonia pühitsemiseks.

Eestis puudub samasooliste abielule sama suur toetus, märgib Bunder. Ta meenutab veel mõne aasta eest kõlanud vastuargumenti rahvahääletuse korraldamisele, et abielu ümberdefineerimist ei tule. See on tänast arvestades osutunud valeks. Praegune viis, kuidas samasooliste abielu Eestis üritatakse seadustada, ei ole Bunderi arvates demokraatiale kohane.

Avalehe foto: Sandy Millar, Unsplash