29. juunil kogunes EELK kirikuvalitsuse poolt aasta eest ellu kutsutud teoloogilise arutelu strateegia koostamise töörühm, kus lepiti kokku teoloogilise arutelu strateegia osades, ning tutvuti toimunud ideekorje tulemustega.

Plaanitust pikema pausi kahe koosoleku vahel tingis töörühma esimehe vahetus. Nüüdsest juhib töörühma praost ja assessor Marko Tiitus. Vastne esimees tutvustas osalejatele teoloogilise arutelu strateegia kavandit, mis on koostatud toimkonna liikmete ettepanekute põhjal. See peaks sisaldama metoodikat ja ettepanekuid, kuidas viia kirikus arutelu head tava järgides läbi teoloogilist diskussiooni.

Kahe koosoleku vahelisel ajal on kirikus viidud läbi ideekorje, kuidas ja millistel teemadel viia EELK-s läbi teoloogilist arutelu. Seatud tähtajaks laekus töörühmale lai teemadevalik: pühakirja mõistmise ja tõlgendamise roll, luterlik identiteet, õigeksmõistmise küsimus; veel eetikaga seotud küsimused, nagu elu algus ja lõpp, abielu, eutanaasia, seksuaalsus; samuti tunnistamise, teenimise ja kiriku ühiskonda suunatud sõnumiga seotud teemad. Mõned spetsiifilisemad kirikuõigusesse ja liturgiasse puutuvad teemad otsustati suunata konsistooriumisse, et neid arutataks edasi vastavates komisjonides; vaimulike konverentsi juhatusele tehakse ettepanek erinevate vaimulike praktikate käsitlemiseks. Edasist analüüsi väärivad töörühma hinnangul järgmiste valdkondadega seotud ettepanekud: Pühakiri ja selle tõlgendamine, luterlik identiteet ja õigeksmõistuõpetus, tunnistamine ja teenimine, abielu ja seksuaalsus, eutanaasia, armulauaosadus, piht, matus, naiste positsioon ühiskonnas ja kirikus, keskkonnateadlikkus ja loodushoid.

Arutelu strateegia dokumendi eri osade koostamine jagati töörühma liikmete vahel, selle algne kavand peaks valmima augusti lõpuks. Strateegia hakkab koosnema esmalt sissejuhatusest, mille osadeks on strateegia koostamise põhjused ja eesmärgid, teoloogilise arutelu määratlusest evangeelse teoloogia ja kiriku kontekstis ja EELK teoloogiliste arutelude ülevaatest ajaloolises kontekstis. Teine osa keskendub teoloogilise arutelu hea tava (arutelukultuur) ja kolmasüldiste teoloogiliste arutelude läbiviimise mudelile kui teekaardile. Viimane peaks vastama küsimusele, kuidas, milliseid otsustuskogusid, töörühmi, eksperte, foorumeid kaasates üldkiriklikke teoloogilisi arutelusid läbi viiakse, kes neid koordineerib, milline on kaasamise ja avalikustamise mehhanism ja oodatav tulem.

Töörühma juhi Marko Tiituse sõnul oleks peale strateegia valmimist ja heakskiitmist otstarbekas  moodustada juhtrühm või komisjon, kes igal aastal koostab konkreetse tegevuskava ja jälgib selle täitmist.

Viimane osa puudutab üldkiriklikku teoloogilist arutelu vajavate teemade loendit, protsessi kirjeldust, nagu seda, kuidas saab teha edaspidi ettepanekuid teoloogilist arutelu vajavate teemade osas. 

Järgmise koosoleku ülesandeks septembri lõpus jääb ideekorje käigus tehtud ettepanekute edasine arutelu ja otsustamine, millised esitatud teemadest vajavad käsitlemist üldkirikliku teoloogilise arutelu strateegias.

Kirja pani: Anti Toplaan