Vahel olen märganud, et argiaskelduste keskel jätan just Jumala tagaplaanile, justkui ühe neist kümnetest tuhandetest inimestest, kes mu elu vaid taustavirvendusena läbivad. Ometi vajab minu suhe Jumalaga pidevaid uuendatud kohtumisi – aja, muutuste ja kasvuga arvestamist. Mida rohkem ma end temale häälestan – tõeliselt sünkroniseerida püüan –, seda enam saab tema minus esile tulla.