Hingedepäev on kõigi usus uinunute mälestuspäev

Nii on siis Jumala rahva hingamisaeg alles ees. Hb 4:9

Hingedepäeval süüdatakse koduakendel ja kalmistutel küünlad siit maailmast lahkunute mälestuseks.

Pühakutepäevale (01.11) järgneval päeval tähistame kõikide usus lahkunute mälestuspäeva. Luterlikus kirikus mälestati varem surnuid kirikuaasta viimasel pühapäeval, kuid 1990ndate algusest on hingedepäev muutunud populaarsemaks surnuaial käimise ja oma lahkunute meenutamise päevaks. Me ei oota hingedepäeval oma surnud esivanemaid koju käima, vaid palume, et nad võiksid puhata armastava ja õiglase Jumala hoolitsuse all. Nende haudadel küünlaid süüdates on meie lihtsaim palve: „Igavene rahu anna neile, Issand, ja igavene valgus paistku neile.“

Hingedeajas on oluline austada kõiki inimesi – nii neid, neid kes on läinud kui ka neid, kes on siin ilmas. See aeg võiks tuua kosutust meie oma hingelegi – et haavad, mis meie on saaksid paraneda, et meil oleks ikka oskust märgata abivajajat enda kõrval ja meile tuleks meelde tänada selle eest, meil on hing sees ja võime omi toimetusi toimetada.

Me palvetame: Lootuse Jumal, me tuleme Sinu ette oma lahkunuid mälestama. Kingi meile lohutust ja rahu. Julgusta meid usus, et need meie armsad on Sinu kätes, ning tõsta meie pilk üle haudade ülestõusnud Jeesusele, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.