Eesti Kirik 24.01.2024
Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 24. jaanuaril Issanda aastal 2024
Käesoleva aasta teemaks on tänavu oma 35. asutamisaastapäeva tähistav Eesti Kirikute Nõukogu valinud meieisapalve, mille tähistamiseks soovitatakse liikmeskirikutel leida loovaid viise.
Seoses aastavahetusel 2024-2025 Tallinnas toimuva Euroopa noorte kokkutulekuga viibisid jaanuaris Eestis kolm venda Taize vennaskonnast Prantsusmaalt. Vennad Simon, Philip ja Luc olid lahkelt nõus Eesti Kirikule rääkima endast ja eesseisvast suursündmusest.
Kas märtsipommitamises varemetesse jäänud Rahvusooper Estonia lavale sobib mälestuspäeval „Kabaree“ nime kandev maailmakuulus muusikal või tuleks ooperimaja aknad hoopis pimendada? Küsimuse esitab kolumnist Tiina Janno, kes uurib ka, miks meil on sageli raskusi heade tavade järgimisega.
„Idees viia koolidesse sisse kohustuslik mittekonfessionaalne usundiõpetus sisaldub oht,“ alustab oma arvamusartiklit „Usundiõpetus versus usuõpetus“ vikaardiakon Igor Gräzin.
Kes võiks tänapäeval olla need „tõbised“, kellele Jeesus ühiskonnas koha annaks, küsib hingehoidja Lea Saar ja oletab: ennast vigastavad lapsed, vägivaldse pereisa vaenamist taluvad naised ja lapsed, erivajadusega inimesed jne.
Järjelugu „Sada aastat vaimuvalgust – Eesti Kirik 100“ jõuab 1990ndatesse aastatesse. 1989, mil nõukogude võimuaparaat veel visalt püsis, aga ühiskond oli juba avanenud asuti plaanima Eesti Kiriku taastamist kodumaal. 4. märtsil 1990 nägi kiriku häälekandja esimene number ilmavalgust.
Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja ja Viru praostkonna praost Tauno Toompuu ei ole kaugeltki ainus EELK vaimulik, kes mõnes kaunite kunstide valdkonnas kirikutöö kõrvalt ennast teostab, aga erinevalt mitmetest ametikaaslastest asjaarmastajatest on ta söandanud avalikkuse ette astuda isikunäitusega.
Kohustusliku usundiõpetuse toetuseks on antud üle 1000 allkirja. Mis saab algatusest edasi, vastab Eesti Kirikule piiskop electus Marko Tiitus.
Eesti riik ei pikenda julgeolekuohule viidates Moskva patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhi, metropoliit Eugeni elamisluba ja ta peab Eestist lahkuma. Millise seisukoha võtab küsimuses Eesti Kirikute Nõukogu, vastab presidendina peapiiskop Urmas Viilma.
Kõik toimub Jumala otsesel juhtimisel, toonitab lehejutluses Kadrina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson.
Vaata ka:
- Eesti Kiriku koduleht eestikirik.ee