Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 13. märtsil Issanda aastal 2024

11. märtsil tähistati peapiiskop emeerituse Kuno Pajula 100. sünniaastapäeva. Mälestuspäeval toimus palvus Rahumäe kalmistul ja lühikonverents koos näituse avamisega Tallinna toomkirikus.

„Vanglakaplanaadi asutamise 100. aastapäev on esiteks väga ilus number ning sisuliselt näitab see tänase kaplaniteenistuse järjepidevust ja õigusjärgset sidet ennesõjaaegse Eesti Vabariigi vanglate kaplaniteenistuse institutsiooniga,“ kirjutab juhtkirjas peakaplan Tarmo Linnas.

Ristiinimestena oleme harjunud kõige eest tänama ennekõike Loojat, aga selles on teatav oht, et hakkame inimlike pingutuste tähtsust pisendama, kirjutab kolumnis Kristel Engman ja märgib, et rohkem märkamist ja tunnustamist muudab elukeskkonna meie ümber elujaatavamaks, sidusamaks ja tugevamaks, millest võidab kogu ühiskond.

Järva-Jaani segakoor koos kohaliku koguduse õpetaja Katrin-Helena Melderi ja nõukogu liikmetega külastas 29. veebruarist 4. märtsini St. Tönise sõpruskogudust Saksamaal.

Kannatusnädalal üheteistkümnendat korda toimuv Tartu kristlikke kogudusi ühendav suure reede oikumeenilise ristitee korraldamine on sel aastal tekitanud pingeid. Tartu Jaani kirik on ristitee marsruudist kõrvale jäänud.

Omaosaluse piirkondlikke erisusi tajutakse ebaõiglusena. Miks on omandireformi reservfondist toetuse küsimisel omaosalus Tallinna, Tartu ja Harjumaa taotlejatele 50% taotlussummast, teistele piirkondadele aga 10%, vastab muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus.

„Päris omamoodi kogemus oli minna vaatama etendust, mille puhul sa tead, et palju teksti on koostatud sinu sõprade-kolleegide poolt jutustatu põhjal,“ jagab õpetaja Triin Käpp oma muljeid Piret Jaaksi etendusest „Lõpp”, mis teda enda sõnul puudutas sügavalt nii professionaalselt kui isiklikult.

Katkend õpetaja Villem Reimani palvepäeva jutlusest, juhis koguduse koosolekute ja valimiste läbiviimiseks, uudiseid maailmast ja kodumaalt, sõnumid kogudustest, ristsõnamõistatus ja reklaam – selliseid teemasid pakub Eesti Kirik sada aastat tagasi.

Ohtlik on see, kui elava usu asemele astuvad muud väärtused, näiteks kiriku võim ja positsioon ühiskonnas, hoonetesse investeerimine, sisu kaotanud traditsioonist kinnihoidmine või siis piiblikohas mainitud „inimlikud käsud“, kirjutab lehejutluses vikaarõpetaja Kaido Soom Jesaja 13-16 aluseks võttes.