16. mail tähistas oma kümnendat aastapäeva Eesti Kristlike Erakoolide Liit (EKEL), mis loodi 2014. aastal, et ühendada Eestis tegutsevad kristlikud erakoolid.

Liidu loomise idee tekkis Tallinna Kaarli Kooli ja Tartu Luterliku Peetri Kooli koostööst. Ideed tutvustati laiemale ringile 5. aprillil 2014 Tartus toimunud konverentsil “Kristlik väärtuskasvatus” ning ametlik asutamine toimus 16. mail 2014 Tallinnas, Eesti Kirikute Nõukogu ruumides.

Liit ühendab kristlikke erakoolide pidajaid, kes on seotud Eestis tegutsevate kristlike konfessioonidega, ning esindab nende huve kolmandate osapooltega suhtlemisel ja koostöö koordineerimisel.

EKELi Loomise Põhimõtted

Asutamisel lepiti kokku järgmistes põhimõtetes:

• Liit on võrdsete juriidiliste isikute (kooli pidajate) vabatahtlik ühendus, mis esindab kristlike erakoolide huve suheldes kolmandate osapooltega, on survegrupiks ja koordineerib liikmeskoolide koostööd oikumeenilises vaimus;
• Liit ühendab erakooli pidajaid, kes on seotud mõne Eestis tegutseva konfessiooniga;
• Liidu juhtorganiks on alaline juhatus, mis koosneb kõigi liikmeskoolide volitatud esindajatest;
• Liidu tegutsemise vormiks on MTÜ;- Liidu liikmelisus on avatud kõigile kristlike erakoolide pidajatele.

EKEL asutamiskoosolek peeti 16. mail 2014 Tallinnas, Eesti Kirikute Nõukogu ruumes (Tehnika tn 115).

Kõigist 8 Eesti kristlikust erakoolist oli asutamiskoosolekule palutud 1-2 kooli pidaja volitatud (põhikirja või volikirja alusel) esindajat. Koosolekul olid esindatud neist kuus kooli järgmiste esindajatega: 

1) Kaarli Kool (EELK) – Signe Aus, Jaak Aus, Vootele Hansen;
2) Tartu Luterlik Peetri kool (EELK) – Tarvo Siilaberg;
3) Narva Õigeusu Humanitaarkool (MPEAÕK) –  Maksim Ivanen, Jelena Petra;
4) Püha Johannese Kool (MPEAÕK) – Liivika Simmul;
5) Tartu Kristlik Põhikool (Elu Sõna) – Eino Lilleleht, Tom Uiga;
6) Toomkool (EELK) – Egle Viilma, Urmas Viilma.

Hiljem on liitunud veel ka Põlva Jakobi Kool (2019), Pärnu Kristlik Erakool (2021) ning Shanghai ja San Francisco Püha Johannese Kool (2021).

Algusaastate Väljakutsed ja Saavutused

EKEL pidi oma algusaastatel tegelema mitmete väljakutsetega, sealhulgas erakooliseaduse muutmise protsessiga aastatel 2014-2017. EKEL kaitses aktiivselt oma liikmete õigusi, sealhulgas kohalike omavalitsuste kohustust katta erakoolide tegevuskulud. Riigikohtu 2014. aasta otsus kinnitas, et see on kohalikele omavalitsustele pandud riiklik kohustus, kuid seadusemuudatustega muudeti tegevustoetuse maksmine vabatahtlikuks, säilitades siiski riikliku toetuse teatud määral.

EKEL tegi koostööd teiste erakoolide esindusorganisatsioonidega ning esitas mitmeid seadusmuudatuse ettepanekuid, mis jõustusid 2018. aastal tänaseni kehtival kujul.

Kristlike Erakoolide Kasv ja Areng

Kristlikud erakoolid on kiiresti kasvanud tänu vanemate usaldusele nende hariduse kvaliteedi osas. Õppeaastal 2023/2024 õpib 12 kristlikus haridusasutuses kokku 2945 õpilast, mis on kümne aastaga kolmekordne kasv. 2018. aastaks olid kõik kristlikud erakoolid saanud tähtajatu tegevusloa vähemalt ühes kooliastmes ning uusi koole on asutatud, näiteks Põlva Jakobi Kool (2019) ja Pärnu Kristlik Erakool (2021).

Rahvusvaheline Koostöö ja Tunnustus

EKEL on 2015. aastast assotsieerunud organisatsiooniga International Association for Christian Education, mis ühendab kristlikke haridusühendusi üle Euroopa. EKELi tegevust on hinnatud positiivselt, kuna see ühendab erinevate konfessioonide koole ühe organisatsiooni raames. 2018. aastal toimus Tallinnas Euroopa katuseorganisatsiooni aastakoosolek ja sümpoosion, mis tõi kokku kristlike koolide esindajad kogu Euroopast.

Tulevik ja Väljakutsed

EKEL jätkab oma liikmete huvide esindamist ja kristlikul väärtusel põhineva hariduse arendamist Eestis. Liidu eesmärk on tagada jätkusuutlik rahastamismudel ja toetada uute kristlike erakoolide asutamist, et pakkuda kvaliteetset haridust kõigile õpilastele.

Kokkuvõte

Eesti Kristlike Erakoolide Liidu esimene kümnend on olnud märkimisväärne nii saavutuste kui ka väljakutsete poolest. Tänu aktiivsele koostööle ja pühendumisele on kristlikud erakoolid Eestis suutnud pakkuda kvaliteetset haridust ning saavutada olulisi muudatusi seadusandluses, mis toetavad nende jätkusuutlikkust ja arengut.