Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest Sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud. (Js 26:19)

Matteus, evangelistidest esimene, kandis algselt nime Leevi. Ta oli tölner, oma rahvuskaaslaste poolt põlatud tolliametnik Kapernaumas Geneetsareti järve ranna. Kord aga läks tollimajast mööda Jeesus ning ütles talle: „Järgne mulle!“ Leevi jättiski oma töö ja elatise ning järgnes Jeesusele (Mt 9:9). Issand võttis ta apostlite hulka ning pani talle nimeks Matteus ehk „Jumala and“.

Legendi järgi asus Matteus aastate 41 ja 42 paiku kirjutama evangeeliumi Jeesuse elust, õpetusest, surmast ja ülestõusmisest. Jeesuse taevaminemisest oli siis möödunud vaevu 12 aastat. Kirjutades pidas ta silmas eelkõige juute, keda ta püüdis veenda selles, et Jeesus oli tõotatud Messias. Sellepärast tsiteerib ta sageli Vana Testamendi prohveteid.

Apostli saatusest rääkivad pärimused lähevad erinevaid radu. Kõige järgi otsustades lahkus ta Palestiinast ning kuulutas evangeeliumi Egiptuses, seejärel Etioopias.

Sellest, kui vanaks Matteus elas ning millistel maadel ta käis, on erinevaid versioone. Teatud määral kindlama pärimuse järgi suri ta igatahes enne Jeruusalemma hävitamist aastal 70.

Alates aastast 954 puhkavad apostli säilmed Salernos, Lõuna-Itaalias. 

(Allikas: Adalbert Engelhart O.S.B., “Pühakute aasta”)

Auväärne Bede on mõtisklenud:

“Kui Jeesus istus lauas tema kodus, vaata, palju tölnereid ja muid patuseid tuli ning istus koos Jeesuse ja ta jüngritega.” Selle ühe tölneri pöördumine andis paljudele meestele, tema ametikaaslastele ja teistele patustele, meeleparanduse ja andestuse eeskuju. Ennäe õnnelikku ja tõelist ettekuulutust tema tulevasest ametist apostli ja rahvaste õpetajana. Vaevalt oli Matteus pöördunud, kui ta tõmbas enda järel terve hulga patuseid samale päästeteele. Ta asus kohe talle määratud kohustuste täitmisele, olgugi ise alles astumas usutee esimesi samme. /…/ Et mõista sügavamalt seda suurt pidu, mille Matteus oma majas korraldas, peame mõistma, et ta ei pakkunud mitte ainult pidusööki Issandale oma maises elukohas, vaid palju sulnim oli too pidusöök, mille Matteus usus ja armastuses kattis oma südames. Meie Päästja kinnitab seda: „Vaata, ma seisan ukse ees ja koputan; kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde ja söön koos temaga, ja tema koos minuga.”

Kristuse häält kuuldes avame ukse, et Teda vastu võtta, siis, kui vabast tahtest nõustume Tema õhutustega ja anname end üle selle tegemisele, mida meil Tema jüngritena tuleb teha. Kristus, kes elab oma väljavalitute südames oma armastuse armu kaudu, astub sisse, et süüa koos meiega ja meie koos Temaga. Ta kosutab meid pidevalt oma kohalolu valguse läbi, niivõrd kui me edeneme oma pühendumises ja igatsuses taevaste asjade järele. Tema ise tunneb rõõmu sellisest meeldivast pidusöögist.

Me palvetame: Kõigeväeline Jumal, Sina kutsusid Matteuse tollipunktist oma apostliks ja evangeeliumi kirjutajaks. Valgusta meie südameid oma Püha Vaimuga, et me oma patud maha jätaksime, kõigile rikkuse kiusatustele vastu seisaksime ja loobuksime omakasu taotlemisest. Aita meil järgida Sinu Poega Jeesust Kristust, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

1