Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 18. septembril Issanda aastal 2024

Ees on suurpõgenemise 80. aastapäev. Suurpõgenemiseks nimetatakse eestlaste põgenemist sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Peapiiskop Urmas Viilma kutsub esilehel üles neljapäeval, 19. septembril kell 17.45 helistama kõikjal Eestimaa kirikutes mälestuskellasid. Traagilisest ajaloosündmusest saame lugeda ka arvamusloos „Minna ei taha, kuid jääda ei saa!“ piiskop emeeritus Tiit Salumäelt.

Tänavu tunnustatakse teenekaid kiriku töötegijaid, toetajaid ja vabatahtlikke abilisi pidulikul tänujumalateenistusel Tallinna piiskoplikus toomkirikus lõikustänupühal, 13. oktoobril kell 17.00. Kõigile tunnustuse pälvinutule saadetakse isiklik kutse. Avaldame ka paberlehes tunnustuse pälvinute nimekirja.

11. septembril õnnistas peapiiskop Viilma Tallinnas asuva Kaarli Kooli gümnaasiumi uued ruumid. Eesti Kirik koostöös Plussmeediaga oli kohal, et sündmust kajastada videouudisena. Uudis on leitav digilehest.

„Saabuval usupuhastuspühal, mil tähistatakse poole aastatuhande möödumist reformatsiooni jõudmisest meie maale, lisandub Eesti luterlikule kirikurahvale veel üks põhjus kokku tulemiseks. Esmakordselt kogunevad sel päeval meie nelja piiskopkonna sinodid (tõsi, Tallinna peapiiskopkond ja Põhja-Eesti piiskopkond peavad oma sinodid koos),“ jagab juhtkirjas assessor Toomas Nigola.

Septembrikuu teisel nädalal toimus kiriku ja muinsuskaitseameti juhtide kohtumine, millel loetleti ühishuviks olevad teemad ja eesmärgid. Samuti otsustati, et vähemalt kaks korda aastas hakatakse kohtuma.

Alates 1. septembrist on Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari rektor sotsioloogia doktorikraadiga Laur Lilleoja. Kirjutab Eesti Kiriku uus reporter Sippie Guth.

13. mail kaitses Oona Leiviskä Helsingi ülikoolis doktoritöö peapiiskop Jaan Kiivit juuniori rollist EELK välissuhetes. „Töö ühe juhendaja Priit Rohtmetsa sõnul seisneb Leiviskä doktoritöö suur väärtus töös allikatega, mille põhjal on esmakordselt Eesti lähiajaloos õnnestunud kirjutada uurimistöö EELK välissuhetest,“ kirjutab TÜ praktilise teoloogia õppejõud Kaido Soom.

Sajanditaguses Eesti Kirikus võetakse tulipunkti nii kodumaised rõõmud-mured kui ka välismaal toimuv ning lisaks otseselt kirikuga seotud teemadele on vaatluse all ka sellised, mille lehte võtmise põhjendus võiks kõlada: on üldrahvalik ja puudutab kaude igat Eesti inimest.

Avaldame ettekande „Usk kui elujõu allikas eile, täna ja homme“ avaldamist, järg on II osal. Ettekande pidas EELK Usuteaduse Instituudi õppejõud Randar Tasmuth Eesti II elujõu kongressil.

Pildipalveid teeb septembris Janek Mäggi ja pühapäeva teemat avab Viljandi praostkonna praost Hedi Vilumaa.

„Ometi ütleb Jumal, kui väljenduda tänapäevaselt, et tal on kõigest sellest kõrini ja ta ei taha seda näha ega kuulda. Isegi palveid ei võta ta kuulda, sest palvetajate käed „on täis verd” ehk ülekohut,“ avab pühapäeva jutluse aluseks olevat Jesaja raamatu kirjakohta Rannamõisa ja Randvere koguduse õpetaja Aare Kimmel.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 18. september 2024 Nr 34