Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 13. novembril Issanda aastal 2024

9. novembril oli 150. sünniaastapäev teoloogil, pedagoogil, kirikuõpetajal, rektoril, peapiiskopil, kirjamehel Johan Kõpul. 15. novembril toimub selle tähtpäeva auks Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis konverents. Suurmehele on pühendatud lehenumbris piiskop Tiituse juhtkiri ja prof Priit Rohtmetsa temaatiline kirjutis. Helme koguduse õp Arvo Lasting annab ülevaate Johan Kõpu sünniaastapäeva tähistamisest tema sünnipaigas Mulgimaal.

9. novembril pühitseti Puhja kiriku restaureeritud torn. Kohal käis ja kajastab peatoimetaja Liina Raudvassar.

„Mis on järgmine, mis ära keelatakse? Millega oleme harjunud või mis meie elu on mugavamaks teinud, aga pole roheline. Olen ootel. Tahaks öelda, et ärgem liikugem äärmusest äärmusesse. Vahepeale jääb ka erinevaid varjundeid, kuidas elada rohelisemalt, mitte ilmtingimata roheliselt,“ arutleb kolumnist Sigrid Põld arvamusloos „Kuidas elada rohelisemalt, aga mitte päris roheliselt“.

„Esindan Eestis haruldast inimgruppi: nimelt inimesi, kes on päriselt õppinud koolis usundiõpetust. Sellest kogemusest lähtuvalt ja seda oma erialase haridusega mõtestades tooksin välja kolm eelist, mis võivad osaks saada usundiõpetust õppinud inimesele,“ kirjutab arvamusloos Rahel Toomik.

Dr Johann-Christian Põder võitis Rostocki ülikooli usuteaduskonna eluaegse eetikaprofessori konkursi ja asus uude ametisse 1. mail. „Väljastpoolt Saksa süsteemi saada saksa professori kohta, see on erakordne,“ kommenteerib TÜ kaasprofessor Meelis Friedenthal. Toimetaja Liimets on teinud intervjuu professor Põderiga.

Sõnaviibe sajandi tagant viib meid 13. novembrisse 1924. Vahendame, milliseid teemad jõudsid sajandi eest leheveergudele. Nende seas on: vaimulike “truudusetus” kogudustele; kirikust võõrdumine; vangide heaolu eest seisva seltsi loomine; riigikogu väitleb erimeelsuses.

Pildipalveid teeb sel kuul õpetaja Tiiu Hermat, pühapäeva teemat avab Kõpu koguduse õpetaja, Viljandi praostkonna praost  Hedi Vilumaa.

Valvamispühapäeva lehejutluse on Viimsi koguduse abiõpetaja Külli Suureväljalt. Ta kirjutab: „Nende lõpuasjade üle mõtlemine tasub vaeva, sest ehkki me kõik teame, et me ei jää sel kombel maa peale elama igavesti, tuleb seda endale aeg-ajalt ikka meelde tuletada. Aga täpselt niisamuti tuleb endale meelde tuletada ka seda, et meie olemasolu ei lõpe ajaliku surmaga.“

Digilehest jõuab paberlehte õp Valdo Reimanni emerituuri mineku uudis. Üheksa aastat Tapa kogudust teeninud õpetaja Reimann teenis vaimulikuna kokku kirikut 33 aastat.

Toimetus juhib tähelepanu, et digilehes avaldame enam artikleid kui paberlehes. Näiteks leiab sellest digilehest lisaks paberlehesisule uudise, et toimus EELKs töötavate misjonäride osaduspäev Viljandi Pauluse kirikus. Lisaks leiate sealt veel kirjaniku Loone Otsa puudutava arvamusloo „Sa ei ole üksi“ ja juba varem taskuhäälinguna avaldatud dr Thomas Andreas Põderi ettekande „Kiriku õpetusvastutus ja teoloogiline arutelu: ristiteoloogilise (evangeelse luterliku) dogmaatika vaade“. Digilehe sisu uueneb pidevalt!

Vaata ka:

• Eesti Kirik 13. november 2024 Nr 42