Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 22. jaanuaril Issanda aastal 2025

21.-22. jaanuarini kogunesid EELK vaimulikud Tarusse vaimulike konverentsile „Looja ja loodu“, mis keskendus Piibli tõlgendamise ning autoriteedi teemale. Valiti ka aasta vaimulik, kelleks sai Valga praostkonna praost Mart Jaanson.

Pidurdamatust Loojast kirjutab juhtkirja vaimulike konverentsi juhatuse liige õp Mikk Leedjärv. Ta nendib: „Vahel on meil keeruline just sellega leppida, et Jumal loob uut, kui meie tahaks teha nii nagu tavaliselt“.

Sõna tähenduse ütleb autor, mitte lugeja, arvab kolumnis Janek Mäggi ja märgib, et paraku saavad tänapäeval olulised tekstid sõnaväänamiste ohvriteks – inimesed püüavad anda kõigele tähenduse ja tähtsuse, mis neile endile kõige enam korda läheb.

14. jaanuaril andis metropoliit Stefanos Tartu Ülikooli kirikuloo kaasprofessorile Priit Rohtmetsale üle Püha Platoni III järgu ordeni, et tunnustada Rohtmetsa tema pikaajalise töö eest Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku heaks.

Piiblist on võimalik rääkida erinevalt, märgib kolumnist Vallo Ehasalu ning toob lugejani kaheksa erinevat võimalust. Õp Vallo Ehasalu debüteerib Eesti Kiriku kolumnistina.

Eesti Kiriku noor ajakirjanik Sippie Guth osales Taizé aastalõpukokkutulekul Tallinnas ja nägi üle Euroopa Eestisse sõitnud noorte silmades lootust. Ta sai osa ka elevusest, mis valdas kokkutulnuid kuuldes, et aasta pärast toimub kokkutulek Pariisis.

Pille Valgu stipendiumi pälvis religioonipedagoogika magistriõppe I kursuse üliõpilane Margot Ansberg (24) Tartu Ülikooli usuteaduskonnast. Ta on veendunud, et usundiõpetus võiks koolides olla kohustuslik õppeaine.

Saku Toomase koguduse nõukogu valis 12. jaanuaril uueks koguduse õpetajaks senise abiõpetaja Ariel Süvari. Senine õpetaja Magne Mølster jätkab EELKs uutel radadel.

EELK on teoloogiliselt vägagi mitmekesine kirik, väidab vaimulik Robert Bunder, kes uurib oma doktoritöös seda ja avab lugejatele mõisteid kõrgkiriklik, madalkiriklik ja rahvakiriklik.

Läbi kahe lehenumbri ilmub järjelugu „Keel kannab hällist hauani“, mis on teoloogiadoktor Randar Tasmuthi ettekanne „Eesti keeles omandatav haridus – kus on sinu koht elus?“ ja mille autor pidas konverentsil „Eestikeelse hariduse eesmärk tänapäeval“.

Lehejutluse kirjutab Tallinna piiskopliku toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru, kes võtab aluseks kirjakoha Matteuse evangeeliumist (Mt 8:5-13), mis kirjeldab, kuidas Jeesus tervendab Kapernaumas.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 22. jaanuar 2025 Nr 3