Tallinna Jaani kiriku õpetaja Eve Kruus asub alates esmaspäevast tööle Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH), kus ta hakkab pakkuma hingehoidu koroonapatsientidele. Vapper ja suure südamega õpetaja teenib edasi ka Tallinna Jaani koguduses.

Foto: Meeli Küttim

Eve jaoks pole eesliinil olemine ja erinevate rollide ühendamine tegelikult midagi uut. Pinge ja vastutus, mis mõnel teisel võtaks jala värisema, paneb Evel hoopis silma särama! „Ööpäev on meie kõigi jaoks ühepikkune, ent selle aja kasutamine on igal inimesel erinev. Mõni jõuab mitme eest rabada, teine ei saa ühe töödki tehtud,“ nentis ajaleht Eesti Kirik tabavalt juba temast kõnelenud aastatetaguses portreeloos. Toona oli Eve Kruus politseiuurija ja hingekarjane – nüüd siis haiglakaplan ja hingekarjane.

Õpetaja Eve Kruus räägib oma peatsest elumuutusest Tallinna Jaani koguduse Facebooki lehel:

„Mulle tehti ettepanek asuda tööle Põhja-Eesti Regionaalhaiglas hingehoidjana selles osakonnas, kus on ravil koroonaviirusega haiged. Ma andsin nõusoleku. Mismoodi see töö täpselt välja hakkab nägema, seda veel ei oska öelda, aga igal juhul ma leian, et üks vaimulik sellises olukorras kulub sinna väga ära. Haiglas on hingehoidjaid teisigi, aga sellises olukorras üks rohkem ei ole mitte liigne.

Võttes arvesse, et koroonapatsiendid on normaalelust väga rangelt eraldatud, väga ranges karantiinis, siis võib just neil tekkida vajadus inimese järele, kellel on aega nendega suhelda, neid kuulata, nendega koos palvetada ja võib-olla üheskoos mõelda elu väärtuste üle. Selge on see, et osakonna meditsiiniline personal on väga tihedas töös ja neil ei jätku aega patsiendiga inimlikuks suhtlemiseks. Ma arvan, et see just saabki olema minu ülesanne – olla nende kõrval inimesena.

Esmase kaitse algväljaõpe on mulle antud ja sedasama tehti seal ka meditsiiniõdedele. Korra tegin selle läbi, proovisin kitlit ja maski, aga ma tean, et koroonaosakonnas on natuke tihedam „pakend“ ümber. Seda kaitseriietust pole ma veel proovida saanud, kuid kindla peale lastakse mul seegi läbi proovida, enne kui sinna osakonda lastakse – sest muidu oleks ju turvarisk: ma ei ole haiglas vangis, vaid lähen õhtul koju, ja küllap selleks, et ma batsille ei levitaks, hoolitsetakse selle eest, et saaksin korraliku kaitse peale.“

Loe õpetaja Eve Kruusi kohta lähemalt: http://www.eestikirik.ee/korravalvur-ja-hingekarjane-eve-kruus/