9. oktoobril toimus Pilistvere pastoraadis Luterliku kiriku ja Muinsuskaitseameti koostöös juba 8. sümpoosion, mille tänavune teema oli pastoraadikultuur. Sündmuse moderaator oli Erkki Juhandi; osalejaid tervitasid koguduse õpetaja Andrus Mõttus ja Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson. Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan meenutas oma tervituses mitmeid pastoraatide ja köstrimajadega seotud kultuuritegelasi, muuhulgas Eduard Ahrensit, Oskar ja Rudolf Kallast, Juhan Liivi, Jaan Lattikut, Jakob Hurti, Villem Reimanni, Martin Lippi, Rudolf Tobiast, Ado Gögardalit ja Alar Kotlit.

Päeva avas ajaloolane Tiit Rosenberg ülevaatega pastoraatidest ja kirikumõisatest. Enne 1919. aasta maareformi olid kirikud Eesti suurmaaomanike seas ning järjepidevalt tegutses 108 kirikumõisat. Pastoraatidel olid rüütlimõisatega sarnased õigused; paljudel neist oli maad vaid ühe talumaa jagu, eriti Lõuna- ja Põhja-Eestis. Liivimaal, kus kirikule kuulusid suuremad maa-alad, renditi kirikumõisu sagedamini välja, sest kahe ameti — mõisniku ja pastori — paralleelne pidamine osutus keerukaks. Üldine elulaad pastoraatides sarnanes väiksema rüütlimõisa omaga, kaasates ka arvukaid abiameteid.

Konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts avas 19. sajandi pastoraadi elu Georg Knüpffneri mälestuste kaudu. Väike-Maarja pastoraadis elanud Knüpffner pidi 39-aastaselt tervisekaotuse tõttu loobuma vaimuliku ametist, ent panustas eesti kirjakultuuri — toimetas piibli ja lauluraamatu uues kirjaviisis ning pidas kõne Eesti II üldlaulupeol. Knüpffnerite suguvõsast sirgus kaheksa põlvkonna jooksul 12 vaimulikku. 19. sajandi pastoraat oli kihelkonna kese: seal peeti rahvastikuregistrit, leerikooli ja haridust edendavaid tegevusi, toimis postipunkt ning kohati ka apteek või arstipunkt.

Piiskop emeeritus Tiit Salumäe jagas mälestusi lapsepõlvest Kuusalu pastoraadis nõukogude ajal, mil pastoraat kujunes „teistsuguse elulaadi ja mõtteviisi“ kandjaks. Koduses kasvatuses oli erilisel kohal raamatukultuur; pastoraadi juures peeti ka loomi ja mesilasi.

Pastoraatide ajaloo ja säilitamise teemal kõneles sisearhitekt ja uurija Kaisa Lensen, rõhutades, et avalikus tähelepanus on pastoraadid mõisakomplekside kõrval sageli tahaplaanile jäänud. Muinsuskaitse all on 41 pastoraadi peahoonet; suurimad murekohad puudutavad kütte-, katuse- ja sisetöid. Lensen tutvustas Muhu pastoraadi kontseptsiooni, mis seob pärandkooli, pastoraadi funktsiooni ja külalistoad. Tema visiooni järgi võiks luua pastoraate ja kirikumõisaid koondava veebilehe, käivitada toetusprogrammi ning rajada igasse valda üks esinduspastoraat, mis on külastajatele avatud.

Ehituspärandi nõunik Katrin Koit andis ülevaate muinsuskaitsealuste pastoraatide seiskorrast, kasutusest ja jätkusuutlikkusest: 42 kaitsealusest hoonest on pooled avalikus ja pooled koguduste kasutuses; seitsmel puudub praegu kasutus. Näiteid heade praktikate kohta leidub eri paigus — Reigi pastoraat toimib näituseruumina, Viru-Nigula muuseumina, Noarootsis tegutseb ühes hoones korraga kogudus, muuseum, infopunkt ja käsitööpood.

Saaremaa nõunik Liis Koppel keskendus saarte pastoraatidele: Kaarmal toob abituba inimesi üle kogu Saaremaa; keskmises hooneosas koguneb kogudus ja saal toimib talvekirikuna. Karja kiriku kõrval asuv pastoraat on aga sisuliselt mahajäetud ning vajab tegevus- ja taastamiskava. Kihelkonna pastoraat täidab korraga pastori eluaseme, kogudusemaja ja külalismaja rolli; köstrimaja on renditud ja heas korras. Muhus töötab pärandkool, Mustjalas tegutseb taaskasutuspood, kuid võimalusi oleks enam. Pöide pastoraadis võiks rajada ajalootoa või infopunkti; Valjala karja kastellis on kohvikust saanud elav külakeskus.

Koguduste vaateid ja lahendusi tutvustasid Miina-Liisa Kuusemaa (Puhja), Markus Haamer (Põltsamaa), Kerstin Kask (Kose), Hannes Nelis (Muhu) ja võõrustaja Carl Heinrich Pruun (Pilistvere). Ühiselt rõhutati vajadust, et pastoraadid oleksid pärandi hoidmise kõrval aktiivses kasutuses — täidetud sündmuste, teenuste ja kogukonnaeluga.

Sümpoosion tõi selgelt esile pastoraatide ajaloolise ja kultuurilise kaalu ning praktilise vajaduse nende säilitamiseks ja elustamiseks, et pastoraadid püsiksid kogukondade kohtumispaikade, hariduslike algatuste ja kultuuri edendamise keskustena.

Vaata ka:

• Vaata otse: Pilistveres toimub Pastoraadikultuuri sümpoosion, e-Kirik 09.10.2025

1