Kaasteelised Einar Soonest: ta on õpetanud, mis on teenimine
EELK elutööpreemia saab tänavu emeriitpiiskop Einar Soone. Kuni selle kevadeni pastoraalseminari juhatajana töötanud piiskop Soone alustas tööd EELKs 1973. aastal Lüganuse koguduse aseõpetajana. Ta on aastakümneid panustanud õpetaja, praosti, assessori, õppejõu ja piiskopina EELK ülesehitamisse ja andnud olulise panuse oikumeenia arengusse Eesti Kirikute Nõukogu presidendina. Einar Soone on olnud paljudele oluline õpetaja, aga ka kaasteeline, kolleeg ja vaimulik juht, kirjutas Eesti Kirik piiskop Soonele pühendatud leheloos.
„Teenimine on tõesti teenimine, mitte valitsemine jõu või väega. Teeniv hoiak on ühenduses alandlikkusega ja siin on Kristus eeskujuks,“ rääkis Einar Soone kolme aasta eest emerituuri siirdudes sellest, mida ta vaimulikuametis oluliseks peab.
Eesti Kirik on aastate jooksul piiskop Soonest palju kirjutanud, kuid sel korral said sõna tema kaastöölised ja kolleegid: emeriitpeapiiskop Andres Põder tõstab esile tema haruldast pastoraalset ja hingehoidlikku oskust: „Kaasinimestesse ja ümbritsevasse on ta alati – olgu preestrina või piiskopina – suhtunud kui Kristuse esindaja.“ Soone võime suhelda erinevate uskkondade, ühiskonnagruppide ja riigi esindajatega on aidanud Põderi sõnul kujundada ristirahva väärikat ja mõjukat positsiooni meie rahva keskel.
Assessor ja pikaaegne usuteaduse instituudi rektor Ove Sander nimetab piiskop Einar Soone juures esmalt tasakaalukust ning lisaks püüdu näha ja mõista esmapilgul vägagi erinevaid asju ühises tervikus. „Selle eelduseks on olnud tema sügav vaimulik elu ning kindlasti väga laialdased teadmised, mis ületavad ühe konfessiooni teoloogia ja praktika piire,“ tunnustab Sander.
Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ütleb, et on piiskop Einar Soonega palju rääkinud vaimuliku ametist. „Tema jaoks on oluline, et vaimuliku ametis oleks esindatud nii õpetaja, preestri kui karjase amet,“ teab õpetaja Jaak Aus. Aeg-ajalt pärast pikki koosolekuid on piiskop Ausi sõnul ikka märkinud, et parema meelega käiks talitustel ja peaks jumalateenistusi.
Pastoraalseminari juhataja assistent Liina Sander, kes on piiskopi kõrval selles ametis töötanud kaheksa aastat, kinnitab, et juhatajana suutis Einar Soone luua keskkonna, kus inimesed julgesid ennast avada, küsida, reflekteerida ning see kõik sillutas teed vaimulikuks kasvuks. Liina Sander lisab, et Soone õpetas sageli lugusid rääkides. „Usun, et need lood, mis sisaldasid nii elukogemust kui elutarkust, meenuvad tema õpilastele, kui nad on ise samalaadsetes situatsioonides, ning aitavad neil endil leida sobivat vastust või toimimisviisi. Temas on avarust ja mõistmist.“
Muusikateadlane Eerik Jõks lisab loetellu veel ühe omaduse – oskuse eraldada olulist ebaolulisest: „See võimaldab alati maanduda jalgadele ka siis, kui on tehtud keerukamaid saltosid. Isegi kui alati ei õnnestu prioriteete täiuslikult ja terviklikult järgida, ei tohi neid unustada ning tuleb ikka ja jälle nende juurde tagasi pöörduda.“
Üks neist prioriteetide ridadest, mida piiskop Soone oma õpilastele on andnud, näeb Jõksi sõnul ette, et esimeses järjekorras tuleb teisele inimesele olla inimene, siis ristiinimene, siis oma konfessiooni esindaja ja alles lõpuks oma konfessiooni vaimulik.
Loe lisa:
Aitäh, piiskop Einar!, Eesti Kirik 30.09.2020