Vastlapäeva ja tuhkapäeva eel kohtusid Muinsuskaitseameti ja EELK esindajad, et vaadata üle tänavused toetused, arutada Päästeametile esitatavate operatiivkaartidega seonduvat ning teha ettevalmistusi sügisel toimuvaks Muinsuskaitseameti ja EELK ühissümpoosioniks.

Kohtumisel osalesid piiskop Anti Toplaan ja kuraator Erkki Juhandi ning Muinsuskaitseameti kriisivalmiduse juht Kadri Tael, nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus, pühakodade nõunik Sille Sombri ja ehituspärandi osakonnajuhataja Anita Staub.

Toetusvoorudest

Kohtumisel andis pühakodade nõunik Sille Sombri ülevaate Muinsuskaitseameti kaudu jagatavatest toetustest, mis jagunevad tähtajalise taotlusvooru, omandireformi reservfondi ja jooksva avariitööde toetuse vahel. Muinsuskaitsealuste hoonete omanikud esitasid taotlused eelmise aasta septembri lõpuks ning hindamiskomisjoni otsused tehti avalikuks küünlakuu alguseks.

Tähtajalise taotlusvooru (mille alla kuuluvad kõik mälestised ja muinsuskaitsealade ehitised) eelarve on 2 491 455 eurot. Omandireformi reservfondist (tagastatud ehitismälestised) jagatavate toetuste eelarve on 1 840 000 eurot ning avariilisteks töödeks on eraldatud jooksvalt 154 533 eurot.

Kahe põhivooru peale kokku rahuldati 40 EELK koguduste taotlust kogusummas 1 983 572 eurot, mis moodustab 45,8% ameti kahe vooru eelarvest. Toetusi eraldati kokku 24+1 EELK pühakoja restaureerimiseks ning kolme muu EELK hoone restaureerimiseks. Enim toetati katuste restaureerimist (14), järgnesid avatäited (9) ja fassaadid (5). Lisaks anti toetusi kunstimälestiste ning kirikuaedade ja kalmistute korrastamiseks.

Kohtumisel toodi esile, et taotluste arv on võrreldes 2024. aastaga vähenenud, kuid taotluste kogusumma ületab keskmiselt mitmekordselt toetuste võimalusi. Samuti märgiti, et valitsuse otsusega on vähendatud omandireformi reservfondi eraldisi ning kogudustel on sageli keeruline leida omaosalust. Taotluste vormistamise ja ettevalmistusega seotud töö jääb paljudel juhtudel kogudusi teenivate vaimulike või vabatahtlike kanda.

Arutelus rõhutati ka sakraalhoonete avalikku rolli: kuigi tegemist on õiguslikult erasektori omandivormiga, on pühakojad kasutuses mitte üksnes jumalateenistuslikus elus, vaid ka kontsertideks, rahvuslike tähtpäevade ja hariduseluga seotud sündmusteks.

Tulevikuvaates on omandireformi ja jooksva toetusvooru liitmine üheks taotlusvooruks küll plaanis, kuid täpsemad tingimused sõltuvad riigi eelarveotsustest ning Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti edasistest kokkulepetest. Samal ajal peeti rõõmustavaks, et mitmed kogudused on saanud tuge ka teistest fondidest, piirkondlikelt ettevõtjatelt ning omaosaluse tagamisel ja väiksemate tööde puhul ka kohalikelt omavalitsustelt.

Ühissümpoosion toimub taas

Kohtumisel arutati ka 2026. aasta ühise sümpoosioni võimalikku teemat. Ühissümpoosion on Muinsuskaitseameti eestvõttel kavandatud toimuma 1. oktoobril. Võimalike teemaderingidena nimetati kirikutorne ja kõrvalruume, altari- ehk kooriruume, kirikute kütmist ja ventilatsiooni ning laiemalt küsimust, kas ja milline kaasaegne kunst sobib kirikusse. Sündmuse ettevalmistamiseks moodustati toimkond, mis alustab päevakava ja ettekannete kavandamist alates 23. märtsist.

Ühissümpoosioni teemavalikut arutas uuenenud koosseisus oma esimesel kohtumisel ka EELK Kultuuriväärtuste komisjon, kuhu kuuluvad Anti Toplaan (esimees), Külli Erikson, Erkki Juhandi, Juhan Kilumets, Ants Rajando, Anneli Randla ja Janis Tobreluts.

Koostöö on oluline

EELK kogudustele kuulub Eestis väga suur osa mälestistest ning Muinsuskaitseametiga peetavad regulaarsed kohtumised ja ühissümpoosionid on kujunenud oluliseks koostöövormiks, et hoida ja korrastada sakraalehitisi ning nendega seotud kunstipärandit.

Varasematel aastatel on ühissümpoosionidel käsitletud erinevaid praktilisi teemasid: 2025. aastal toimus sümpoosion Pilistvere pastoraadis ning keskendus pastoraadikultuurile; 2024. aasta sümpoosioni fookuses oli annetamiskultuur ja mälestiste hoidmise rahastusvõimalused.

EELK Kultuuriväärtuste komisjoni eesmärk on nõustada kogudusi ja kiriku allasutusi kunsti- ja arhitektuuriküsimustes ning kirikuhoonete restaureerimise ja rahastamisega seotud teemadel, teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning toetada kogudusi sakraalkultuuri ja pärandi hoidmisel.

Kaanefoto: Muinsuskaitseamet

1