Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kirikuvalitsuse liikmed viibisid esmaspäeval ja teisipäeval, 2.–3. märtsil Helsingis Soome Evangeelse Luterliku Kiriku kutsel. Kohtumise eesmärk oli hoida ja arendada kahe kiriku juhtkondlikku koostööd, vahetada teavet aktuaalsete teemade kohta ning leida ühisosa kiriku teenimisvõimaluste tugevdamiseks nii Eestis kui ka Soomes, sealhulgas Soomes elavate eestlaste vaimuliku teenimise vaates. Teel üle lahe ja tagasi toimus väljasõiduistungina ka EELK konsistooriumi märtsikuine istung.

Suurusjärgud erinevad, teemad sarnanevad

Kohtumise esimene päev algas esmaspäeval palvusega Helsingi Kirikumaja kabelis, kus teenis Soome Kiriku peapiiskop Tapio Luoma. Seejärel andsid mõlema kiriku juhid ülevaate oma kirikute hetkeolukorrast ja prioriteetidest. EELK peapiiskop Urmas Viilma tutvustas Eesti rahvastiku ja usulise maastiku olukorda ning käsitles päevakajalisi küsimusi EELK-s, sealhulgas piiskopkondade tööd, vaimulike vanuselist koormatust, kriisivalmidust, uue lauluraamatu väljatöötamist, noortekogu tegevust, juhatuse esimeeste konverentsi rolli, vaimulike töötasusid, vähenevat liikmeskonda ning suhtumist kirikusse ühiskonnas. Piiskop Marko Tiitus andis ülevaate teoloogiliste arutelude strateegiast ja toimumisest EELK-s.

Soome Kiriku poolelt rääkis peapiiskop Luoma, et 61 protsenti soomemaalastest on luterliku kiriku liikmed, kuigi lahkujaid on rohkem kui liitujaid. Ta tõi välja, et aina rohkem on leerilaste seas ristimata noori ning kuigi juba 40 aastat tagasi otsustati lubada naiste ordineerimist vaimuliku ametisse, on viimasel ajal taas valjemaks muutunud naiste ordineerimise vastased hääled. Samuti puudutas peapiiskop kiriku riigipoolse rahastamise kahanemisega seotud muresid – üldise kokkuhoiupoliitika raames on ka kirikule surnuaedade ja muinsusväärtusega hoonetega seotud kulude katteks sel aastal eraldatud 20 miljonit eurot vähem kui varem.

Pärastlõunal toimus mitmeid teemaarutelusid koostöös Soome kirikuvalitsuse esindajatega. Soome kiriku välissuhete osakonna tegevdirektor Kimmo Kääriäinen rääkis Soome kiriku koostööst ja suhetest Soomes tegutsevate misjoniseltsidega. Arutleti selle üle, kas praegune misjoniühingute arv on tulevikus otstarbekas ja kas nende koordineerimine kirikuvalitsuse tasandil on jätkusuutlik. Peapiiskopi teoloogiline nõunik Juha Meriläinen andis ülevaate Vene Õigeusu Kiriku olukorrast Soomes ning peapiiskop Viilma Eesti õigeusu kirikute olukorrast. Piiskop Mari Parkkinen tutvustas Soome kiriku suhet Ingeri kirikuga.

Esmaspäeva lõpetas kohtumine Espoos piiskop Kaisamari Hintikka residentsis. Õhtu pidulikumaks osaks kujunes EELK koostöömedali üleandmine endisele Soome kiriku majandusjuhile Pekka Huokunale, tunnustades tema pikaajalist panust kahe kiriku koostöösse. Oma tänukõne pidas nüüdseks juba pensionäri staatust omav Huokuna ilusas eesti keeles.

Kriisivalmidus ja rahvuskaaslaste teenimine

Teisipäev algas hommikupalvusega Kirikumaja kabelis, kus teenis assessor praost Katrin-Helena Melder. Seejärel keskenduti kriisivalmiduse ja valmisoleku teemale. Pastor Petri Patronen andis ülevaate kriisideks valmisoleku temaatikast Soome kirikus, rõhutades, et Soome riik lähtub totaalkaitse põhimõttest ning kirikul on seal täita oma oluline roll riigikaitse psühholoogilise toimepidevuse tagamises. Assessor praost Toomas Nigola käsitles EELK kriisivalmidust nii üldkiriku, koguduste kui ka riigiga koostööpunktide vaates.

Päeva teises pooles külastati Puotila kabelit ning kohtuti Soomes elavate eestlaste teenimisega seotud töötegijatega. Valdkonna koordinaator Dagmar Õunap, pastor Heikki Nenonen ja Marianne Hapsal andsid ülevaate Soomes toimuvast eestikeelsest tööst. Eesti kogukonna töö on koondatud peamiselt ühe koguduse hoone katuse alla, kus toimuvad erinevad peredele suunatud tegevused jumalateenistustest kuni sorditegevuste ja lastehoiuni. Soomes elab ametlikult ligikaudu 60 000 eestlast, kelle vaimuliku teenimise toetus ja tingimused on loodud Helsingi piiskopkonna poolt. Soomes tehtavat eestikeelset tööd koordineerib diasporaapiiskop Ove Sander, kes tänas omalt poolt selle töö tegijaid ja soovis Jumala õnnistust.

Laht lahutab, usk ühendab

EELK ja Soome Evangeelne Luterlik Kirik teevad pikaajalist koostööd nii kirikuelu praktilistes küsimustes kui ka rahvusvaheliste suhete, misjonitöö ning teoloogiliste arutelude tasandil. Helsingi kohtumine oli osa regulaarsetest kontaktidest, mis aitavad hoida sidemeid ning kujundada ühiseid tegevussuundi.

Eesti ja Soome luterlikud kirikud kuuluvad mõlemad Porvoo osaduskonda.

Soome kirik sai oma struktuuri 750 aastat tagasi, kui 1226. aastal rajati Turu piiskopkond, mis kujunes koos kirikuga ka Soome südametsivilisatsiooni aluseks.

Fotod: Toomas Nigola

Vaata ka:

• EELK juhid arutavad Helsingis Soome kirikuvalitsusega koostööd, suhteid partnerkirikutega ja kriisivalmidust, e-Kirik 02.03.2026