Paasaküünla valgus ja ülestõusmise päike: Saare-Lääne piiskopi sõnum pühadeks
Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan rõhutab oma ülestõusmispühade läkituses AD 2026, et kristliku usu keskmes on ülestõusmise rõõmusõnum: Kristus on surnuist üles tõusnud ning nagu Ilmutusraamat ütleb, on ülestõusnul „surma ja surmavalla võtmed“ (Ilm 1:18).
Läkitus seob vana kirikliku kombe paasaküünla süütamisest usu sümboolse tuumaga: tuli annab soojust, valgust ja turvatunnet ning on võrdpildina ülestõusmise päikesest, mis paistab ka siis, kui tulevik on meie eest justkui pilvedega varjatud.
Saare-Lääne piiskopkonna piiskop Anti Toplaane
tervitus ülestõusmispühadeks AD 2026
Kristus ütleb: „Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed!“ Ilm 1:18
Resurrexit vere!
Vana kombe kohaselt süüdatakse ülestõusmispüha esimesel jumalateenistusel paasaküünal. Soojust ja valgust vajame oma elus nii konkreetselt kui sümboolses tähenduses. Tuli soojendab, valgustab ja sisendab turvatunnet. Tuli on päikese ja päike ülestõusnu võrdpilt.
Kogu ristiusk sündis ülestõusmisusuna. Mis siis süütas usu tule? Ülestõusmissündmusest tunnistavad evangeeliumid, et nädala esimese päeva varahommikul nägid Jeesuse hauale tulnud naised, et haud oli tühi. Evangelist Johannes mainib üksnes Maarja Magdaleenat. Järgmisena tulevad haua juurde Peetrus ja üks teine jünger. Kuigi öeldakse, et usk sünnib sõna kuulmisest, sündis varane usk nägemisest.
Paradoksaalselt sündis Maarja usk tühja haua nägemisest. Kui Peetrus näeb hauda ja surilinasid, võib arvata, et Peetrus ei uskunud seda enne, kui kohtas ülestõusnut ennast. Teine jünger, keda arvatakse olevat Johannes, kes haua juurde jõudis enne Peetrust, uskus, kuigi ei olnud veel ise kohanud ülestõusnut ennast. Tema usk oli usk nägemiseta, usk sõnasse, nii nagu kristlased oma usust ka täna tunnistavad.
Olgugi, et inimesed soovisid siis ja on kogu aeg soovinud selgitada Jeesuse tühja hauda loogiliste selgituste abil, rajas jünger oma lootuse Jeesuse enda tõotusele. Johannese evangeeliumis ütleb ta: „Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama“ (Jh 14:18–19). Hiljem lugesid jüngrid VT prohvetite tõotustest tema ülestõusmise kohta, mida nad varem polnud mõistnud ja mida ülestõusnu neile ise Emmause teel selgitas.
Kui Jeesus esimese ülestõusmisjärgse pühapäeva õhtul ilmub kümnele jüngrile, kes kartusest juutide ees lukus uste taga istuvad, ei too ta neile ainuüksi rahu, mida tõotas juba ülemises toas, vaid rahu Jumalaga, mis on saanud võimalikuks tema kannatuse kaudu. Ta näitab neile enda läbipistetud käsi ja külge. Nähes Jeesuse ülestõusnud ihu, millel on ikka veel ristilöömise märgid, muutub jüngrite kurbus rõõmuks.
Ülestõusmisnädala üheks tunnuslauseks on UT tuntuim salm Jumala armastusest inimeste vastu. Inimese enda armastus igatseb lõpmatust, kuid ei saa seda ise anda; ta igatseb lõpmatust, kuid asub tegelikult surma maailmas, selle üksinduses ja kaduvuses. Selle taustal võib alles mõista, mida tähendab ülestõusmine. See on armastuse võit surma üle.
Ainult siis, kui armastus on inimesele väärtuslikum kui elu, see tähendab, ainult siis, kui keegi on valmis elu armastuse ees ja armastuse pärast teisejärguliseks pidama, ainult siis võib armastus olla tugevam ja suurem kui surm. Et armastus oleks enamat kui surm, peab ta saama enamaks kui elu. See tähendab seda, et armastus on suurem bioloogilisest elust, aga viimane võib olla armastuse teenistuses.
Selles mõttes loob armastus surematuse. Kui on olemas armastus, mis suudab armastada kõigi eest, suudab ta luua kõigi jaoks ka surematuse. Just seda tähendab ütlus, et tema ülestõusmine on meie elu.
Meie enda armastusest ei piisa surma võitmiseks. Meie armastus on nagu anum, mis ei saa kunagi täis. Üksnes Jumala enda elu ja armastus võib selle anuma täita ja anda meile surematuse.
Ülestõusmine ei avane alati mõistusele ega paindu selgituste ees. Aga seda varjatut saab siiski usu kaudu näha. Selle märgiks süttivad taas ülestõusmispüha tuled ja küünlad, Ülestõusnu soojus ja valgus. Sellest saan süüdata ka oma tule ja anda seda edasi teistele.
Jeesuse järgijatele on ülestõusmise sõnum tähendanud alati lootust, mis on andnud jõu vaadata ka raskematest aegadest kaugemale. See on kinnitanud usaldust sellesse, et kuigi pilved varjavad meie eest tulevikku, paistab pilvede taga päike – ülestõusmise päike.
Kristus on surnuist üles tõusnud, tõesti ta on üles tõusnud!
+ Anti Toplaan
Vaata ka:
- Peapiiskop Urmas Viilma karjasekiri ülestõusmispühadeks AD 2026, e-Kirik 04.04.2026
- Piiskop Marko Tiituse ülestõusmispühade läkitus: „Naine, miks sa nutad?“, e-Kirik 05.04.2026
- Põhja-Eesti ja diasporaa piiskopi ülestõusmispühade sõnum: igavene elu algab juba siin, e-Kirik 05.04.2026
- Piiskop emeeritus Tiit Salumäe kutsub ülestõusmispühal märkama elu võitu, e-Kirik 04.04.2026
- LMLi ülestõusmispühade sõnum rõhutab uut elu Kristuses, e-Kirik 05.04.2026
