Misjonäride kohtumine Äksi pastoraadis: uued näod, uued plaanid

Misjonäride kohtumine Äksi pastoraadis: uued näod, uued plaanid

Jüripäeva eel kogunesid EELK-s töötavad välismisjonärid Äksi pastoraati traditsioonilisele osaduspäevale, kus tutvustati uusi töötegijaid, Misjonikeskuse uudiseid ja plaani rajada Äksi kiriku juurde Otto Wilhelm Masingu muuseum.

Vasakult: Lea Saar, Anna-Maija ning Veijo Olli

Kaks korda aastas kogunevad Eesti luterlikus kirikus töötavad välismisjonärid ühiseks osaduspäevaks. Seekordne kohtumine toimus Äksi pastoraadis Saadjärve ääres, kuhu kutsus kokku EELK Misjonikeskuse juhataja Esa Luukkala.

Osaduspäev algas palvusega Äksi kirikus. See pühakoda on kaua oodanud katusevahetust ning rõõmuga võidi tõdeda, et need tööd peaksid viimaks eeloleval suvel ka tehtud saama. Kiriklas jätkunud päeva põhiosas tutvustas Luukkala Misjonikeskuse uudiseid ja arenguid.

Päeva peakorraldaja Lea Saar esitles ja vestles uute misjonäridega. Veijo ja Anna-Maija Olli asuvad teenima Pärnu ja Sindi kogudusi. Paar on Eestisse jõudnud alles paari nädala eest pärast kaht aastat kestnud Türgi tööperioodi. Noorema põlve töötegijatest tegutseb Soome-Rootsi juurtega Emil Hedin Lasnamäe koguduse juures ning on leidnud, et Eestis väikesearvulises kristlaskonnas on osatud säilitada ehedat usku.

Piiskop Anti Toplaan pidas kohtumisel ettekande vabatahtlike kaasamisest koguduse töösse, tehes ülevaate sellest, kuidas ilmikud ja vabatahtlikud panustavad kiriku igapäevatöösse ja juhtimisse. Annely Neame rääkis omakorda „Misjon112″ tegevusest.

Äksi pastoraati tutvustanud koguduse vabatahtlik tõi esile plaani rajada mõne aja pärast muuseum, mis tutvustaks omaaegse pastori ja keeleuuendaja Otto Wilhelm Masingu elu ja loomingut. Masing teenis Äksi koguduses aastatel 1815–1833 ja on läinud eesti keele ajalukku isikuna, kes võttis kasutusele õ-tähe. Sellele pühendatud tähis on juba loodud Äksi kiriku parki.

Piiskop Toplaane sõnul meenutas talle õ-tähele pühendatud märki ka Muhu saarelt Saaremaale sõites nähtud teine tähis, mis meenutab saare külalistele, et vähemalt saarlased ei läinud omaaegse keeleuuendusega kaasa.


Vaata ka: