8. mail lahkus 93. eluaastal ajast igavikku EELK titulaarpraost, peakaplan emeeritus ja kolonel Tõnis Nõmmik (29. aprill 1933 – 8. mai 2026).

Tallinnas sündinud Tõnis Nõmmik põgenes Teise maailmasõja ajal perega Eestist ning elas hiljem Rootsis, Argentiinas ja Kanadas. Vaimulikuna teenis ta aastakümnete jooksul eesti kogudusi nii Lõuna- kui Põhja-Ameerikas. Taasiseseisvunud Eestis oli ta üks kaitseväe kaplaniteenistuse taastajaid ning teenis aastatel 1998–2006 Kaitseväe peakaplanina. Hiljem osales ta ka politsei kaplaniteenistuse ülesehitamises. EELK tunnustas Tõnis Nõmmikut titulaarpraosti nimetuse, I järgu teeneteristi ja elutööpreemiaga.

Peapiiskop Urmas Viilma järelhüüe

IN MEMORIAM
Peakaplan emeeritus titulaarpraost
TÕNIS NÕMMIK (29. IV 1933 – 8. V 2026)

“Ole ustav surmani, ja ma annan sulle elupärja!” (Ilm 2:10)

Kui ma Tõnis Nõmmikut viimati Hiiu mändide all asuvas haiglas vaatamas käisin ja tema palati uksest sisse astusin, nägin ametivenda tugitoolis istumas, käes ajakiri, mille lugemine pooleli. Kui ta mind sisenemas märkas, hüppas ta püsti, lõi kannad kokku ja ütles: „Vabandan, austatud peapiiskop, et mul nii kaua aega võttis, et kindrali sisenedes valveseisak võtta!“ See oli Tõnis – väärikas, täpne, vaimukas ja lõpuni oma kutsumusele ustav. Istusime koos, rääkisime tema käekäigust ja vajadustest, palvetasime. Tema sõnul oli kõik hästi: hooldajad olid hoolsad, söök ja kord head, kaplan tubli ja südamlik. Kui ma palatis ringi vaatasin, meenus mulle kohe tema kodu – kõik laitmatult korras, voodi korrektselt üles tehtud, esemed sirges rivis kapil, jalanõud omal kohal. Selles, mida nägin, ei olnud midagi juhuslikku – see korralikkus kõneles Tõnisest endast.

Reede õhtul oma lähedaste pereliikmete palvete ja laulu saatel Taevakoju jõudnud EELK titulaarpraost, peakaplan emeeritus ja auväärne ametivend Tõnis Nõmmik jõudis Issanda rahusse 93. eluaastal, olles jätnud seljataha austusväärse teenimistöö vaimulikuna oma rahvuskaaslaste teenimisel mitmel mandril. Kuni oma pika elu lõpuni iseloomustasid teda Eesti ohvitseri sirge selg ning Kristuse sulase alandlik meel ja hoiak.

Tõnis Nõmmik sündis 1933. aastal Tallinnas. II maailmasõja keerises viis punase terrori oht tema pere Eestist Rootsi, sealt Argentiinasse ja lõpuks Kanadasse. Seal valmistus Tõnis Nõmmik vaimulikuks teenimistööks. 1967. aastal ordineeriti ta pastoriks Montreali E.E.L.K. Jaani kirikus. Seejärel teenis ta E.E.L.K. kogudusi Buenos Aireses ja São Paulos. Ta teenis vaimulikuna nii Lõuna- kui ka Põhja-Ameerikas, enne kui taasiseseisvunud Eesti Tõnis Nõmmiku taas kodumaale tagasi kutsus, sest siin oli teda hädasti vaja.

Eestisse naastes oli Tõnis Nõmmik kaitseväe kaplaniteenistuse taasloomise ja ülesehitamise juures nädala eest igavikku kutsutud Michael Viise kõrval kandvas rollis. Pärast Michael Viise Kaitseväe peakaplani ametist emerituuri siirdumist asus Tõnis Nõmmik peakaplani ametisse. Tõnis Nõmmik jõudis 1998–2006 Kaitseväe peakaplanina teenides koloneli auastmeni. Tema doktoriväitekiri Eesti kaitseväe kaplaniteenistuse ajaloost ei olnud üksnes teadustöö, vaid ka tunnistus sellest, kui sügavalt ta mõistis vaimuliku teenimist relvajõududes – selle ajalugu, vastutust ja vaimulikku kaalu. Pärast Kaitseväe peakaplani ametist lahkumist asus Tõnis Nõmmik tööle Eesti politsei kaplaniteenistuse käivitamise juures ning siingi oli tema tegevus viljakas ja õnnistatud.

Minu jaoks jääb Tõnis Nõmmik meenutama tervet põlvkonda vaimulikke, kelle sõnu toetas ja kinnitas nende elu ja teenistus. Temas oli korraga nii sõdur ja karjane, ohvitser ja õpetaja. Ta tundis käsuliini, tiitleid ja auastmeid, kuid veel enam teadis, mida tähendab ustavus Jumalale ja Kristuse kirikule, oma perekonnale ja armsatele, Eestile ja eesti rahvale.

Veel eelmisel aastal oli ta 92-aastasena, kui vähegi jaksu jätkus, pühapäeviti kirikus vaimulikuna abis teenimas. Sageli teenis ta koguni kahel jumalateenistusel samal pühapäeval: esmalt Tallinna Jaani kirikus ja seejärel Rootsi Mihklis. Mäletan soojalt, kuidas me eelmise aasta 10. novembril tähistasime ühiselt Tartu Pauluse kirikus tänupalvusel Eesti kaplaniteenistuse taasloomise 30. aastapäeva.

Kirik tunnustas Tõnis Nõmmikut EELKs titulaarpraosti nimetusega, 2022. aastal EELK I järgu teeneteristiga ning 2025. aastal EELK elutööpreemiaga. Need tunnustused on vaid nähtavad märgid sellest, mida paljud meist niigi teadsime – Tõnis Nõmmik oli mees, kes jäi ustavaks nii kirikule kui riigile, nii altaris kui rivis, nii talaaris kui vormis.

Kuid olulisem kõigest välisest oli see, et Tõnis soovis teenida Kristuse sõdurina nii kaua, kuni Jumal talle selleks jõudu ja mõistust annab. Nüüd on see teenimine siin ajas lõppenud ja ma usun, et Issand on ta vastu võtnud sõnadega: “Tubli, sa hea ja ustav sulane. Mine oma isanda rõõmupeole!” (Mt 25:23)

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik mälestab ustavat vaimulikku, Eesti riik meenutab ja mälestab teenekat ohvitseri ja Kaitseväe peakaplanit, perekond leinab ja mälestab oma armsat isa ja vanaisa.

Puhka rahus, armas ametivend… Jumalaga!

Tõnis Nõmmiku matusetalitus toimub reedel, 15. mail algusega kell 11 Tallinna Jaani kirikus.

1