Lõuna-Eesti piiskopkonna sinod Viljandis käsitles soolisust, elu pühadust ja tehisaru

Mihklipäeval, teisipäeval, 29. septembril kogunes Viljandi Jaani kirikus EELK Lõuna-Eesti piiskopkonna sinod, kus osales koos külalistega 80 inimest. Jumalateenistusel jutlustas piiskop Marko Tiitus ning päeva teoloogilised arutelud käsitlesid soolisust ja seksuaalsust ning elu algust ja pühadust.

Jumalateenistus ja tervitused

Sinodipäev algas jumalateenistusega, kus piiskop Marko Tiitus jutlustas ning kaasa teenisid piiskopkonna praostid ja abipraostid. Pärast ühispildi tegemist ja tervituskohvi kuulati peapiiskop Urmas Viilma ja EELK Noortekogu esindaja Mattias Haameri tervitusi. Seejärel jätkus päev üldkiriklike teoloogiliste aruteludega paneeldiskussioonide vormis.

Soolisus ja seksuaalsus

Esimese arutelu teemal „Soolisus ja seksuaalsus“ ettekande pidas teemarühma esindajana abipraost Margit Lail. Paneeldiskussioonis osalesid noorte esindajana Laura Usin, ilmikute esindajana assessor Mattias Haamer, teemarühma esindajana Margit Lail ning vaimulike esindajana praost Kristjan Luhamets. Arutelu modereeris Joonas Hellerma.

Arutelu sissejuhatuses rõhutas peapiiskop Urmas Viilma, et ühiskonnas teravaid vastasseise tekitavad küsimused vajavad aega, süvenemist, põhjendatud seisukohti ja rahulikku kõneviisi ning kirik peaks looma ruumi, kus eri vaadetega inimesed saavad üksteist kuulata. Margit Lail tutvustas teemarühma tööd ja Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas 2025. aasta uurimisdokumenti „Sugu – seksuaalsus – abielu – perekond“, mis esitab eri protestantlikke käsitlusi, kuid ei sõnasta üht siduvat seisukohta. Lail rõhutas teemade hingehoidlikku mõõdet ning seda, et erimeelsus ei õigusta inimväärikust alandavat kõnet.

Paneelis ja saalist kõneldi sellest, kuidas vaimulik ja kogudus saavad inimest kuulata ja vastu võtta, kuidas hoida lahus õpetuslikku vaidlust ja suhtumist konkreetsesse inimesse ning kui laiad on piiblitõlgenduste erinevuse piirid ühes kirikus. Samasooliste suhete ja abielu küsimuses kõlasid eri rõhuasetused: osa kõnelejaid rõhutas pühakirjale tuginedes abielu kui mehe ja naise liitu, teised seda, et inimest tuleb kõigepealt kuulata ja tema eest hoolt kanda. Viimastes sõnavõttudes toonitati, et iga inimene on loodud Jumala näo järgi ning kiriklik vestlus ei tohi muuta inimest probleemiks.

Elu algus ja pühadus

Pärast lõunat jätkati teemaga „Elu algus ja pühadus“. Ettekande pidas Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Roland Karo. Paneelis osalesid noorte esindajana Airo-Sten Maalmeister, teemarühma esindajana Roland Karo, ilmikute esindajana Eve Turvas ning vaimulike esindajana õpetaja Rene Alberi. Ka seda arutelu modereeris Joonas Hellerma.

Roland Karo tutvustas teemarühma alusmaterjale – Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute 2006. aasta bioeetilisi seisukohti ja Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas 2017. aasta reproduktiivmeditsiini eetika suuniseid. Tema sõnul peaks kirik aitama inimestel teha informeeritud otsuseid ning sõnastama, millised sekkumised on lubatavad ja miks. Karo tõstatas mure, et uued võimalused võivad viia soovitud omadustega lapse „tellimiseni“, ning kutsus eristama ravi valikutest, mis muudavad lapse kavandatavate omaduste kogumiks.

Paneelis arutati inimelu alguse ja embrüo moraalse seisundi, viljatusravi, sugurakkude annetamise, geneetilise valiku ning raseduse katkestamise küsimusi. Kõneldi Jumala tahte otsimisest ja palvest enne kiiret tehnoloogilist lahendust, nõrgemate ja puudega inimeste elu väärtusest ning meditsiinitöötajate vastutusest. Ilmikute esindaja Eve Turvas rõhutas, et raske otsuse ees seisvat naist ei saa panna otsustama käsu korras – kristlased saavad teda kuulata, palvetada ja aidata tal mitte jääda üksi. Saalist sooviti EELK-lt tänapäevaseid ja selgelt sõnastatud põhimõtteid ning peapiiskop pidas oluliseks, et kirik annaks oma põhjendatud seisukohaga sisendi ka ühiskondlikku ja seadusandlikku arutellu.

Peapiiskop Urmas Viilma märkis oma postituses, et Roland Karo ettekandes esitatud juhtküsimused näitasid ilmekalt, kui kaugele teema ulatub: millal algab inimese elu, milline on inimembrüo moraalne staatus ning kuidas suhtuda kehavälisesse viljastamisse, embrüote külmutamisse, doonorlusse, asendusemadusse ja geenidiagnostikasse. „Need ei ole enam ulmekirjandusest pärit küsimused, vaid teaduse ja meditsiini arenguga meie ette jõudnud tegelikkus,“ kirjutas ta. Viilma sõnul on kirikul ja kristlastel võimalus ning tema arvates ka kohustus olla oma prohvetliku häälega ühiskondlikus arutelus kohal – mitte selleks, et teaduse arengule lihtsalt „jah“ või „ei“ öelda, vaid et küsida, mida tähendavad inimese väärikus, elu pühadus ja vastutus ligimese ees.

Tehisaru kasutamine kogudusetöös

Päeva viimases ettekandes kõneles assessor Toomas Nigola tehisaru kasutamisest kogudusetöös. Ta rääkis põgusalt sellest, mida me tehisarust kõneldes õieti mõtleme, millised on praeguste süsteemide võimed, millised võiksid olla nende rakendamise viisid koguduse töötegijate halduskoormuse vähendamiseks ja milliseid soodustusi pakuvad suuremad tehisarufirmad kogudustele.

Rahulik ja lugupidav arutelu

Oma lõppsõnas tõi piiskop Tiitus esile sinodipäeva positiivse ja konstruktiivse õhkkonna, mis tema sõnul tõestas, et kirikus suudetakse ka keerulistel teemadel arutleda lugupidavalt, üksteist kuulates ja rikastades. Teda puudutasid eriti sõnavõttudes kõlanud isiklikud lood, vaatenurgad ja tunnistused. „Tõde ja armastus ei ole vastandid,“ kirjutas ta ning tuletas meelde apostli üleskutset „rääkida tõtt armastuses“ (Ef 4:15). Sinodi võttis kokku piiskop Tiitus palve ja õnnistamisega.

Peapiiskop Viilma nimetas sinodipäeva heaks näiteks sellest, et kirikus on võimalik kõige keerulisematel ja tundlikumatel teemadel kõnelda küpselt, väärikalt ja rahulikult. Arutelu ei andnud ega pidanudki andma kõigile küsimustele lõplikke vastuseid, kuid aitas tema sõnul mõista, et need teemad ei paikne kusagil meist eemal. Kummaski arutelus ei hääletatud ega võetud vastu otsuseid: EELK arutelujuhendi järgi ei ole aruteludel kõlanud seisukohad õpetuslikud otsused ega kiriku ametlik seisukoht. Viilma rõhutas ka, et Eesti kirikul, luterlastel ja kogu kristlaskonnal tuleb oma teoloogiline töö ise teha.

Piiskop Tiitus tänas kõiki ettekandjaid, paneliste, moderaatorit, vaimulikke ja sinodisaadikuid ning piiskopkonna nõukogu, õpetaja Marek Rootsi ja Viljandi Jaani koguduse töötajaid päeva ettevalmistamise eest. Peapiiskop Viilma tunnustas eraldi Joonas Hellermat mõlema arutelu asjatundliku modereerimise eest.