25. septembril Tartu Pastoraadi hingehoiukeskuses alustanud hingehoiutelefon 126 on avatud igal õhtul kell 19–24. Liinil vastavad erialase väljaõppega hingehoidjad.

„Ehkki alustasime 25. septembril, on praeguseks kõik õhtud kõnedega täidetud,“ ütles Eesti Kirikule MTÜ Tartu Teoloogia Akadeemia (TTA) loodud kristliku keskuse Pastoraadi juhataja Siimon Haamer. Liin on mõeldud kõigile, kes tunnevad, et hing vajab hoidmist. Helistamisel kehtib helistaja kõnepaketi minutihind, hingehoidjad töötavad tasuta.

Uus algus

Hingehoiutelefoni lugu ulatub koroonakriisi algusesse. Juunis 2020 alustas sotsiaalministeeriumi tellimusel ja rahastusel samanimeline üleriigiline abitelefon, mille tööd koordineeris TTA, sest see on üle 30 aasta koolitanud hingehoidjaid. 1. aprillist 2022 läks liini koordineerimine üle sotsiaalkindlustusametile ja selle nimeks sai emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon. Alates 1. juulist 2025 tegutseb numbril 116 123 ainult emotsionaalse toe telefon.

Samal aastal lõpetas tegevuse eraldi tegutsenud usaldustelefon, mille eestvedajad otsisid organisatsiooni, kes jätkaks sarnast tööd ja võtaks üle nende numbri. Sellest sai Pastoraat tõuke hingehoiutelefoniga uuesti alustada.

Abi on teretulnud

Välist rahalist toetust praegu ei ole. MTÜ TTA rahastab tööd oma vahenditest ning liinil vastab vabatahtlikult ligi 30 hingehoidjat üle Eesti. Telefoni käigushoidmine maksab siiski umbes 25 000 eurot aastas: raha kulub kõnekeskuse teenusele, hingehoidjate supervisioonile ja koolitusele, koordineerija töötasule ning teavitustööle. Toetada saab Pastoraadi kodulehe annetuskeskkonna kaudu, samuti osaletakse 1. detsembri annetustalgutel. „Praegu on eesmärk, et hingehoiutelefon püsiks,“ ütles Haamer.

Enim helistavad keskealised mehed

Hingehoiutelefoni koordineeriva hingehoiukeskuse juhataja Raili Hollo sõnul on algus läinud hästi: õhtu jooksul helistab kolm-neli inimest. Statistika tegemiseks on veel vara, kuid hingehoidjate kogemuse põhjal helistavad enim keskealised mehed. Räägitakse tervisemuredest, ärevusest, depressioonist, andestamise raskustest, enesetapumõtetest ja koolikiusamisest – üldistades otsitakse tasakaalu suhetes ja elus. On ka neid, kes helistavad, et koos palvetada.

Kõne võib kesta kümnest minutist tunnini. Pikemalt ei soovitata rääkida, sest teemad hakkavad korduma, kuid elu ja surma küsimuse korral kõnet ei katkestata. Helistamine on anonüümne ja kõnesid ei salvestata. Korraga vastab üks hingehoidja, nii et kui liinile kohe ei pääse, tasub veidi oodata ja uuesti proovida.

Helistaja ei pea olema kristlane, kuid vastajad on kristlased. Hollo sõnul on helistanud ka neid, kes ise ei usu, kuid paluvad hingehoidjal oma Jumala poole palvetada. „Kui mõtiskled selle üle, kas helistada, siis helista! Oluline on, et inimene ei oleks üksinda oma murega,“ julgustab ta.

Kätlin Liimetsa artiklit „Kui hing vajab hoidmist“ saab lugeda ajalehe Eesti Kirik veebilehel.

Kaanefoto: Mattias Haamer

Vaata ka:

• Hingehoiutelefon, Tartu Pastoraadi hingehoiukeskus
• Eesti Kirik 11.11.2026, e-Kirik 11.11.2026