EELK kultuuriväärtuste komisjon otsustas, et 2027. aasta pühakodade hoidmise sümpoosion keskendub altaritele. Komisjoni istungil räägiti ka vitraažinäitusest, Valjala kiriku päästetöödest ja haruldastest kirikukelladest.

Komisjoni sügisesel istungil tegid osalejad koos Muinsuskaitseameti esindaja Kadri Taelaga kokkuvõtteid 22. oktoobril Nõmme Rahu kirikus toimunud sümpoosionist, mis sündis EELK ja Muinsuskaitseameti koostöös. Osalejad on tänaseks andnud tagasisidet, milliseid teemasid soovivad ajalooliste sakraalhoonete haldajad ehk kogudused lähitulevikus käsitleda.

Soove on palju: sakraalse ruumi pühadus ja kasutamine, altarid ja kirikukunst, kirikuhoonete renoveerimise rahastamine ja toetuste taotlemine, kalmistud ja matused, niiskusprobleemid, pärandihoiu ja muinsuskaitse põhimõtted ning kirikutekstiilid. Oluliseks peetakse ka lubjatöid, lagunenud müüride korrastamist, kirikuümbruse haljastust, kütte- ja ventilatsioonisüsteeme ning koguduste arenguvõimalusi. Samuti otsitakse viise, kuidas teha pühakoda kultuuriväärtusena huvitavamaks ekskursioonide, meenete, õppeprogrammide ja teemaürituste kaudu.

2027. aasta sümpoosion keskendub altaritele

Tagasiside põhjal otsustas komisjon, et 2027. aasta sümpoosion, mille vastutav korraldaja on luterlik kirik, keskendub kirikuruumi sakraalsele keskpunktile ehk altaritele. Ettekannetes soovitakse käsitleda altari teoloogiat ja tähendust, keskaegseid altareid, tuntumaid altarimaale ja nende autoreid ning altarimaalide ja retaablite restaureerimist, hooldust ja sellega seotud piiranguid. Sümpoosioni toimumist kaaluti sügise asemel kevadel ja asukohana pakuti välja Tallinna Oleviste kirik.

Näitus keskaja ja varauusaja vitraažidest

Istungil tutvustati Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumi plaani avada järgmise aasta sügisel näitus „Maalitud valgus. Eesti pühakodade vitraažid keskajal ja varauusajal“. Komisjon nõustus deponeerima näitusele kaks teost Tallinna Toomkogudusest. Näitus toob esimest korda kokku Eesti pühakodadest pärit vitraažid alates keskaegsetest fragmentidest kuni 17. ja 18. sajandi klaasimaalideni. Kirikutes ja muuseumikogudes hajali olnud teosed näitavad, kuidas valgus, värv, kujutised, vapid ja tekstid moodustasid kirikuruumis tähendusliku terviku. Tutvustatakse ka vitraažide sümbolkeelt, valmistamisviise, loojaid ja tellijaid ning Eesti vitraažipärandit Põhja-Euroopa kunsti taustal. Näitusega kaasneb kataloog.

Valjala kirikus hoiti ära võlvivaring

Restauraator Juhan Kilumets andis ülevaate tänavu Eestis tehtud restaureerimistöödest. Erilisena tõi ta esile Valjala kiriku, mille uurimise ja taastamise maht ning küsimused on restauraatoritele suur väljakutse. Hiljuti hoiti kirikus selle ehitusliku seisundi tõttu ära keskmise võlvi võimalik varing. Nüüd on ohtlik piirkond kindlustatud, et uuel soojal hooajal saaks alustada taastamistöödega ning jõuluteenistusi saaks kirikus tellingutest hoolimata pidada.

Püha kiriku vitraaž taastatakse

Komisjon andis loa taastada kunstnik Urmo Rausi 1991. aastal loodud Püha kiriku käärkambri vitraažakna. Teos sündis Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse taastamisele eelnenud ärevatel aegadel ja kujutab palvetavat naist, kes seisab vastu kurjuse jõududele.

Kirikukellad ja kampanoloogia

Arutlusel oli ka vajadus luua Eestisse kiriku- või piibliteemaline muuseum või püsiekspositsioon. Kunstiajaloolane Juhan Kilumets rääkis, kuidas tal on õnnestunud soetada kaks tõenäoliselt Eesti ajalooga seotud 14. ja 15. sajandi väiksemat tornikella, millest ühe ta istungile kaasa tõi. Kellade ajalugu, valamistehnoloogiat, akustikat, kirjeid ja helistamistraditsioone uurivat valdkonda nimetatakse kampanoloogiaks (ladina keeles campana – kell) ning Kilumetsa võib pidada Eesti tuntuimaks kampanoloogiks. Tema koostatud haruldaste väikeste kellade väljapanekut saab vaadata Tallinna Toomkiriku Ingli kabelis.

Fotod: Anti Toplaan

Vaata ka:

• Muinsuskaitseameti ja EELK seitsmes ühine sümpoosion keskendus pühakodade hoidmisele, e-Kirik 23.10.2026