Eesti Kirik 18.11.2026
Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 18. novembril Issanda aastal 2026
Selle lehenumbri märksõnadeks on konverentsid, sinodid, hingehoid ja kirikulehe kriitika.
Esilehel kajastame nädalavahetusel Tartu Pauluse kirikus toimunud EELK koguduste juhatuseliikmete konverentsi, kus arutleti koguduse juhtimise, annetuskultuuri, pühakodade hoidmise ja kogukondliku vastutuse üle. Aasta juhatuseesimeheks valiti Margus Punane Haljala kogudusest. Ettekannetega esinesid peapiiskop Urmas Viilma, Kirikufondi juhataja Janek Mäggi ja kirjandusteadlane Maarja Vaino. Samuti kirjutame Tartus toimunud kirikumuusikute konverentsist. Kuuendal leheküljel käsitleme piiskoplikke sinodeid, mille keskmes oli teoloogiline arutelu.
„Kui kirik tahab rahvale midagi teatada, on tal selleks pasun, millega hüüda. Selle nimi on Eesti Kirik. Mida aga teha, kui pasunat pole kuulda või kostab sealt võõras hääl ja koguduse rahakott peab iga puhumise eest peale maksma?“ alustab kolumnist Kristjan Luhamets kirikulehe kriitilist kolumni, mis kannab pealkirja „Kiriku pasun on häälsest ära“.
Luhametsa kolumnis esitatud kriitikale vastab Eesti Kiriku peatoimetaja Liina Raudvassar juhtkirjas: „Kriitika on vajalik, eriti siis, kui see sünnib soovist midagi paremaks muuta, kui see on konstruktiivne. Milline on praost Luhametsa motiiv, pole selge. Kuivõrd innustas soov „kus viga näed laita, seal mine ja aita“ või hoopis tahtmine teha selgeks, et maksumaksja raha on pruugitud ebakvaliteetseks tooteks. Süüdistusi on ridamisi.“
Järgmisel nädalal toimuva EELK Kirikukogu eel kogunes 17. novembril konsistooriumi ruumes piiskoplik nõukogu, et käsitleda küsimust, kas ja millistel tingimustel lubada jätkuvalt kasutada Agendat liturgia alusena. Koosoleku sisendiks oli kolme piiskopliku nõukogu liikmest praosti, ühe praosti kohusetäitja ja veel mõne vaimuliku esitatud eelnõu, milles tehti ettepanek peatada üleminek ühtlustatud jumalateenistuse korrale.
Suur lugu: Usuteaduse Instituudi üliõpilane Riina Trankmann kirjutab Kurtna Seltsimajas 7. novembril toimunud Illuka koguduse oikumeenilisest aruteluõhtust. Seal otsiti vastuseid, kuidas tulla toime elu raskete küsimustega.
Hingehoiuteemalisi artikleid on sel korral veel. Arabella Vallsalu jagab tänulikult oma kogemust äsja lõppenud hingehoidja baaskoolituselt ja Tartu Ülikooli-Jaani koguduse liige, hingehoidja Lea Saar tutvustab hingehoiu valdkonna uusi tegevusi oma koguduses. Need tegevused on avatud ka teiste koguduste liikmetele.
Populaarses rubriigis „Piiblitõlkija mõlgutusi“ saab sel korral sõna piiblitõlkija Sander Tulk. Ta arutleb, kas tõlge peaks olema võimalikult algteksti lähedane või võib tõlget ilustada loetavuse ja esteetika põhjendusel. „Kui aga tõlget ilustada, siis liigub see tahes-tahtmata lähtetekstist eemale ja peegeldab rohkem tõlkija arusaama selle tähendusest,“ kirjutab ta.
Digilehte jõuab bibliofiil Vallo Kepi põhjalik kirjutis juba palju kõneainet pakkunud Mihkel Muti raamatust „Juhani evangeelium“.
Kirikuaasta viimase pühapäeva lehejutluse on kirjutanud Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja Urmas Nagel. Pühapäeva teemat avab jätkuvalt õpetaja Kristo Hüdsi ja novembris teeb pildipalveid Tartu Ülikooli usuteaduskonna judaistika lektor Anu Põldsam.
Vaata ka:
- Eesti Kirik 18. november 2026 Nr 42

