Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu väljendab Tallinna Jaani koguduse ja kiriku Facebooki lehel hämmastust: hooldushaiglad saadavad praegu laiali teateid, et omakseid ei saa vaatama minna jaanuari keskpaigani – seega ka mitte jõulude ajal. “Aga paljude jaoks seal hooldushaiglas ja paljudes vanadekodudes ongi need jõulud võib-olla viimased jõulud – üldse elu viimased jõulud. Jõulud ilma lähedasteta…” ütleb ta ning leiab: midagi on ses asjas väga valesti ja viltu.

Jaan Tammsalu toob vaid ühe näite, tahtmata hurjutada kedagi konkreetsemalt. Olles aga ise saarlane, puudutas teade, mis 23. novembri hommikul Kuressaare Haiglast tuli, teda eriliselt, kuna just selles haiglas on olnud tema ema ja seal on surnud ta isa. Nimelt andis Kuressaare Haigla hooldusosakond teada, et kuni 10. jaanuarini ei ole võimalik nende osakonna inimesi külastada.

“Kuni 10. jaanuarini! Mitte kuni 10. detsembrini … Kas nad tõesti teavad ette, et nii kaua … Kas on vaja öelda täna, et 10. jaanuarini? Kas on vaja öelda neile, kes seal osakonnas on, et nad ei näe nende jõulude ajal ühtegi oma lähedast? Kas on tõesti vaja midagi sellist teha või oleks olnud targem näiteks kahe nädala kaupa seda pikendada?“ küsib Tammsalu.

Vaimulik püüab haigla personali mõista, sest tal ei ole andmeid nii palju kui neil, kes selle otsuse tegid, ja ta ei ole olnud niisuguses olukorras, nagu olid Kuressaare Haigla töötajad kevadel, kuid ei saa leppida: “Aga ma mõtlen üha ja üha, et mis tapab siin Eestimaal rohkem, kas üksildus, kurbus, süütunne, segadus – „Miks nad ei tule?!“, „Miks nad ei hooli!“, „Miks meid ei lasta kokku?“ – või koroona?” Ta meenutab: “Aga paljude jaoks seal hooldushaiglas ja paljudes vanadekodudes ongi need jõulud võib-olla viimased jõulud – üldse elu viimased jõulud. Jõulud ilma lähedasteta…” Pühad ilma kinkide või lõunamaareisideta on täiesti normaalne, kuid jõulud ilma lähedasteta võib olla kuritegu, leiab ta.