“Kas kristlik võrdubki üldinimlikuga, ei midagi spetsiifilisemat? Või: kas nimetatud väärtused on omased vaid kristlusele? Kas kunsti hindamine kristlikel alustel arvestabki üldse kunstilist kujundit või taandab selle hoopis mingile selgesti sõnastatavale sõnumile, koguni ideoloogiale?,“ küsib ajakirjas Teater. Muusika. Kino kultuuriväljaande peatoimetaja Madis Kolk (pildil). Sellised küsimused võivad tema sõnul esile kerkida ka Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) kontekstis.

Juba alates 2014. aastast PÖFFi programmi teiste žüriide seas ka oikumeeniline žürii, mis „tõstab esile neid filme, mis esindavad olulisel määral kristlikke või lihtsalt üldinimlikke põhimõtteid, empaatilist ja üksteisega arvestavat elukorraldust, traditsioonilisi eluväärtusi ja elu pühadust.” „Juba see lühike määratlus võib kirikukaugemas kinohuvilises tekitada poleemikasoovi,“ nendib Madis Kolk. „Ainuüksi see aspekt, et oikumeeniline žürii hindab traditsioonilisi eluväärtusi, et see kattuks poliitilise konservatismiga ja viimane omakorda „parempopulismiga”. Loo autori sõnul samastatakse neid justkui enesestmõistetavalt samastatakse kristlike väärtustega.

Palju möödarääkimisi tulebki Madis Kolgi sõnul sellest, et igapäevaelus on suuremale osale inimestest asjade ja nähtuste vaimulik perspektiiv tundmatu. „Vaimulikku elu pole lihtne mõista, kuid ainus moodus sellest rääkida ei ole „piibliga pähe tagumine” – see saab olla ka salapärane, poeetiline ja ilus,“ märgib Kolk. Tähtis pole mitte ainult see, mida kujutatakse, vaid ka see, kuidas seda tehakse. „Kõigest saab rääkida austusega ja kõigest saab rääkida kõrgilt; mitte ainult kristlik kunst, vaid igasugune kunst püüdleb ju ideaalis esimest – vastasel korral poleks oma sõnumit vaja kunstiteose raami asetada,“ ütleb kultuuriajakirjanik.

Et Madis Kolk ise on olnud festivali oikumeenilises žüriis viiel aastal seitsmest, kinnitab ka ilmikust liikmena, et žürii on filmide hindamisel alati lähtunud eeskätt ikkagi kunstilistest kaalutlustest. „See ei tähenda, et need lahkneksid ja eristuksid kuidagi filmi kristlikest või üldinimlikest põhimõtetest, küll aga peab filmi „sõnum” sisalduma tema „meediumis”, mitte seda suunama või endale allutama,“ täpsustab Kolk. „Mitte ainult oikumeenilise žürii lemmikfilm, vaid iga kunstiteos peaks ju ideaalis püüdma meil aidata luua suhet tundmatuga. Mitte taandama seda tuntule ega ka mitte definitsioonidega tühistama, samuti mitte öeldes, kuidas inimene tohib või ei tohi toimida, kuid seadma meid pidevalt silmitsi millegi meist suuremaga, mis ei ole täiel määral meie kätes, olgu see siis sünd ja surm või kliima soojenemine.“ Oma artiklis öeldut avab ta detailse ülevaatega, milliseid filme ning milliste põhjendustega on alates 2014. aastast pärjatud.

Eestis moodustab žürii Eesti Kirikute Nõukogu, esimeheks EKNi president Andres Põder. Kui varasematel aastatel on liikmeskonnas olnud rohkem kirikupäid ja vaimulikke, siis viimastel aastatel on tõusnud kiriku ilmikliikmete osakaal. 2020. aasta oikumeenilisse žüriisse kuulusid esimehena Andres Põder, Marge Maria Paas, Tõnis Kark, Rainer Sarnet ja Madis Kolk. Konfessiooniliselt olid selle koosseisuga esindatud Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik.

„Kristlik vaade” kunstile erineb konfessiooniti tuntavalt, leiab artikli autor, ent kinnitab, et oikumeeniline žürii otsib just nimelt ühisosa. „See ei tähenda erinevate käsitluslaadide nivelleerimist, kuid žürii edastatav sõnum peaks need vaated endas ühendama ja andma nende põhjal konfessioonide ülese vaate, eriti kontekstis, kus näeme, kuidas paljusid kunstisse puutuvaid hinnanguid langetatakse poliitilistel ja ideoloogilistel alustel,“ täpsustab Kolk.
Oikumeenilise žürii kaasamisega samast, 2014. aastast kuulub PÖFF rahvusvaheliste A-kategooria festivalide hulka. Oikumeeniline žürii on ka teistel selle kategooria festivalidel; Cannes’is näiteks juba alates 1974. aastast.

Loe lisa:

Madis Kolk “Oikumeeniline źürii Pimedate Ööde Filmifestivalil”, Teater. Muusika. Kino märts 2021