Õnn ei seisa lõputus tarbimisrutiinis, arvab peapiiskop Urmas Viilma ja kinnitab juhtkirjas, et toimiv on tulevikuühiskond, mille vereringes ei pumbata ringi mitte ainult raha, vaid hoolivust, ligimesearmastust, solidaarsust, truudust ja ustavust.

Väest ja kogukonnast kirjutab kolumnist Vootele Hansen, kes tuletab meelde, et karantiinis olevate ja kodus töötavate inimeste heaks on soovitatud panustada rohkem kogukonnal, milleks võib ka kogudusi pidada.

Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma, kes oma kooli juhib kodusele terrassile seatud kodukontorist, tunnistab, et kui paljud õpilased saavad distantsõppega suurepäraselt hakkama, siis on neidki, kellele selline õpikord sugugi ei sobi.

Tartu ülikoolis alates 16. märtsist üle mindud distantsõppest kirjutades toonitab praktilise usuteaduse lektor Kaido Soom, et Eesti edukust e-riigina on eriolukord ülikoolis kinnitanud. 

Pärast nädalapäevad kestnud kevadist koolivaheaega jätkavad Eesti koolid riigis kehtivat erikorda järgides distantsõpet. Teistest keerulisem on abiturientide elu, kelle jaoks kõige olulisem küsimus on, kuidas toimub gümnaasiumi lõpetamine ja kõrgkooli astumine.

Kuna mitmes maailma riigis on COVID-19 epideemia levikule olulisel määral kaasa aidanud usulised kogunemised, siis otsustas Eesti valitsus juba eriolukorra alguses keelata ära avalikud jumalateenistused. Politsei kinnitab, et kui üksikud erandid välja arvata, järgivad kirikud kehtestatud reegleid veatult.

Ungari vaimulike suguvõsast võrsunud Risti koguduse hingekarjane ning Tallinna lastehaigla hingehoidja Annika Laats tunnistab 50. sünnipäeval, et soovib jätkuvalt arendada empaatiavõimet. Usutleb ajakirjanik Meelis Süld.

Kirikueluga seotud uudiseid laias maailmas uurides nimetab Rain Soosaar teadet, et Vatikan avas uurijatele juurdepääsu Pius XII paavstivõimu (1939-58) aegsetele ametlikele dokumentidele, mis asetab vastuolulise paavsti ajaloolaste vaekausile.

Barokiperioodi väljapaistvamate eesti sakraalehitiste hulka kuuluv Pärnu Eliisabeti kirik sai 270-aastaseks. 29. märtsile planeeritud pidustused jäid eriolukorra tõttu ära, sündmust loodetakse tähistada sügisel. 

Kuigi Eesti Piibliselts on sarnaselt teiste organisatsioonidega pidanud kriisiajal ära jätma varem planeeritud konverentsid, kohtumised ja näitused ning see on kaasa toonud ka annetuste vähenemise, kinnitab peasekretär Jaan Bärenson optimistlikult, et selts on ootamatusteks valmis.

Paide kirikus asuv kodualtar koos maaliga läks restaureerimisele. Altar valmis Tartu ettevõtja Eduard Drossi töökojas sadakond aastat tagasi, mõnevõrra vanem on altari maal “Õnnistav Kristus”.

Jumala laste vaev ja rõõm kätkeb selles maailmas olemises ja ometi mitte kuulumises sellesse, kirjutab lehejutluses Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Allan Praats.