Suur Neljapäev on ülestõusmispüha tsükli pöördepunkt: tuhkapäeval alanud paastuaeg lõpeb armulauateenistusega ning algab ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha (ld Triduum sacrum, Triduum paschale).

Suure Neljapäeva piiblilugemiste peateemaks on Jeesuse ja Tema jüngrite viimane ühine paasasöömaaeg ja püha armulaua seadmine. Piiblitekstid avavad erinevaid tahke altarisakramendi sisu kohta: uue lepingu söömaaeg, Jeesuse ohvrisurma meeldetuletamine, pattude andeksandmine, tänu ja rõõm, taevase pidusöömaaja ootus ja leivamurdmisega sündiv osadus.

Jumalateenistuse lõpul tehakse altar esemetest ja tekstiilidest tühjaks, millega väljendatakse Kristuse viimaste kannatuste algust. Temalt riisuti kõik, Jeesuse piinajad ja hukkajad jagasid Tema rõivad ning heitsid liisku Tema kuue pärast (Ps 22:19; Jh 19:24). Uuesti ehitakse altar alles Ülestõusmispüha ööl.

Suurel Neljapäeval on vana traditsioon meenutada Jeesust, kes peseb oma jüngrite jalgu. Päeva ladinakeelne nimi dies viridium (´roheliste [okste] päev´) viitab Suurele Neljapäevale kui traditsioonilisele pihil käimise päevale. Armulauaosadusest välja jäetud inimesed võeti tagasi koguduse osadusse ja nad said uuesti Kristus-viinapuu värsketeks oksteks.

Palugem: Issand Jeesus Kristus, Sa oled seadnud meile püha armulaua, et me võiksime meelde tuletada Sinu surma ja tunnistada Sinu ülestõusmist. Aita meil Sinu ihu ja vere sakramenti nõnda vastu võtta, et me kogeksime igal päeval Sinu lunastavat väge, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

Vaata lisa:

• Suure nädala sündmustest

1