“Kust tuleb talle aga kogu see tarkus, meisterlikkus, oskus, jõud ja vägi? Samal ajal, kui suur saab olla ühe inimese kannatlikkus, tasakaalukus ja armastus?” imestab ja imetleb peapiiskop Urmas Viilma tänasel emadepäeval. Seekord mõtleb ta oma Facebooki postituses abikaasa Eglele, keda tahab tänada ja 17ndal emadepäeval õnnitleda. “See on imetlusväärne, kuidas ta on osanud olla parim ema meie lapsele siis, kui too oli vastsündinu; siis, kui ta sai lasteaiaealiseks; siis, kui ta läks algkooli ning praegugi, mil ta 16-aastasena lõpetab kohe-kohe põhikooli,” ei hoia ta heade sõnadega kokku.

Peapiiskop kirjutab, et paljuski tänu abikaasale on neiuks sirgunud tütrel täna tuleviku vundament, milleks on kodu ja pere, kus on valitsenud armastus, mõistmine, hoolivus ja usk Jumalasse. “Egle on kasvanud emana meie lapsega koos, selleks, et last paremini mõista ja tema vajadustega paremini arvestada. Kõike seda ka selge eesmärgiga, et ühel päeval võiks noor inimene astuda iseseisvasse ellu hästi ettevalmistatuna. On imetlusväärne, kuidas emad kasvavad oma lastega koos, hingavad nendega koos, muretsevad ja rõõmustavad nendega koos.”

Praegusel piiratud liikumisvõimalustega ajal on kirikupeast pereisa näinud, kuidas emad elavad oma eluga paralleelselt läbi ka oma laste elu ja leiab, et koroonaperioodil, mil pered on päevade ja kuude kaupa perena kodus ninapidi koos, on osutunud see üheshingamise, ühesõppimise ja üheselamise oskus eriliselt vajalikuks. See aeg on pannud ka proovile, nendib ta, kuid ikka on abikaasa Eglel jagunud emalikku kindlameelsust, kannatlikkust ja rahulikku meelt, et asjad kenasti taas ära korraldada ja rahu taastada. “Säärane “võluvägi” käib vist emaks olemisega kaasas,” lausub Urmas Viilma.