“Mulle meeldis poisikesena vaadata, kuidas pilved liiguvad. Mis seal taga on. Mis see lõpmatus on,” meenutab Einar Soone. Oma teekonda kirikusse ja usu juurde kirjeldab ta siiski konarliku ja käänulisena.

“Esmalt õpetamise amet, millest tuleb ka nimetus “kirikuõpetaja”; teiseks karjase amet, mis hõlmab hoolekannet, inimeste ärakuulamist, nõuannete jagamist ja palveelu suunamist; kolmandaks preestri amet, kes on vahendaja eestpalvete tegija, armulaua pühitseja ja õnnistajana.” Nii kirjeldab Einar Soone vaimulikutöö eri tahke.

“Me kutsume inimesi kirikusse, samas me peame mõistma, mida me seal kirikus siis ikkagi teeme,” on Einar Soone kauaaegse patoraalseminari juhina nõudlik. Jumalateenistuse puhul on tema sõnul äärmiselt oluline, et seda peetaks korralikult, et see algaks õigel ajal ega oleks lohisev.