Vaatenurk
Loodu ei ole müügiks, aga kas teoloogiline südametunnistus on?
Maa ökosüsteemis on kõik elav omavahel seotud. Loodan, et me kõik saame paremini teadlikuks selle omavahelise sõltuvuse tagajärgedest ning et armu ja vabaduse vaim puhub uut elu meie luudesse ja meie tunnistusse selles maailmas kogu selle mitmekesisuses.
Jumala loodu vastutustundlikud hoidjad: kliimaõigluse kaitseks
Võib öelda Gandhi väga tabavate sõnadega: me peame õppima lihtsamalt elama, et teistel oleks lihtsalt võimalik elada. Maa peal on piisavalt kõike iga inimese vajaduste jaoks, aga mitte igaühe ahnuse rahuldamiseks.
Looduskatastroofid ja Jumala hea loodu
Jumal on loonud meis jumalanäolisuse. See on loodud selleks, et saaksime suhelda oma Loojaga, kes soovib, et me kasutaksime jumalanäolisust tema eesmärkide, Jumala misjoni täitmiseks.
Looduhoiukuusse jääb maailmakoristuspäev
2023. aasta septembris tähistas Eesti Kirikute Nõukogu esmakordselt looduhoiukuud. Käesoleval aastal soovitakse looduhoiukuud tähistada mh 20. septembril toimuva maailmakoristuspäevaga.
Ja Jumal nägi, et see oli hea: mõtteid loomisteoloogiast
Loodu pühadus ja headus on nii Pühakirja poolt kinnitatav tõdemus kui ka üks luterliku teoloogia keskseid põhimõtteid, tõdeb Chicago Luterliku Teoloogiakooli emeriitprofessor Barbara R. Rossing.
Jõelähtme palverada kutsub looduhoiukuud tähistama
Jõelähtme kirikla aias on juba paar aastat olnud avatud eriline paik – taimelabürint ehk palverada, mis kutsub külastajaid vaikuse ja mõtiskluse radadele.
1. septembrist kuni 4. oktoobrini tähistatakse looduhoiukuud
Looduhoiukuu on aeg, mil kristlikud kogudused üle maailma on kutsutud palvetama, mõtisklema ja tegutsema Jumala loodu heaks.
Peapiiskop kutsub üles tähistama looduhoiukuud
Eesti Kirikute Nõukogu president, EELK Peapiiskop Urmas Viilma kutsub juba alates 1. septembrist tähistama looduhoiukuud koos Kirikute Nõukogu ja selle liikmeskirikutega.
Urmas Viilma: obstruktsionism mürgitab ühiskonna
“Mind paneb üha tõsisemalt muretsema areng, mille süvenemist ja jätkumist pelgan. Nimelt tundub mulle, et obstruktsionism levib vargsi nagu viirus ühiskonnas üha laiemalt kõikide ühiskonnagruppide sekka,” kirjutab peapiiskop Urmas Viilma oma Facebooki postituses.
Andres Põder: kas vajame suukorvistamist?
„Nüüd, mil vaenukõne seaduse eelnõu on jõudnud riigikokku, imestan, kui rahulikult ühiskond sellise sõnavabadust ja demokraatiat selgelt piirava sammu vastu võtab,“ kirjutab peapiiskop emeeritus Andres Põder ERR-i arvamusportaalis.