Oluline probleem, mida Luther oma kaasaegsele kirikule ette heitis, oli kõrkus ja võimukus. Jeesus oli läkitanud oma apostlid tegutsema inimeste keskel armastuse saadikutena ja tema nimel. Aja jooksul oli kirik rakendanud kogu selle meelevalla omaenda võimu heaks. Reegleid luua, distsipliini nõuda on lihtsam kui armastusega juhatada. Kirikust oli sajandite jooksul saanud hiigelsuur institutsioon, kes väitis, et tema käes on õigus öelda, kuidas taevas asjad käivad ning kes ja kuidas taevasse saab. Luther, nagu ka paljud äratajad enne ja pärast teda, kutsus asja täpsustama pühakirjast, otsima Kristust.