21 nov., 2024

Arhiiv

e-Kirik

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku infovärav

Suur Nädal

Suur Nädal

Paastuaeg lõpeb Suure Nädalaga, mil elatakse kaasa Kristuse viimastele ristisurma-eelsetele päevadele, tema kannatustele ning viimaks ka surmale ja matmisele.

See on kirikuaasta tõsiseim nädal, mil me süveneme vaikselt Jeesuse tegevusele ja kuulutusele tema viimastel päevadel Jeruusalemmas. Sellel nädalal, vähemalt viimastel tõsistel päevadel on kohane, et me ei pea lärmakaid pidusid.

Piiskoplikud juhised suure kolmepäevase püha pidamiseks A.D. 2021Laadi alla

Palmipuudepüha

Suure Nädala juhatab sisse palmipuudepüha, päev, mil Jeesus alandlikult eesli seljas ratsutades Jeruusalemma saabus ning rahvahulgad teda kui kuningat palmiokstega tervitasid. Põhjamaades tuuakse selle päeva märkimiseks tuppa pajuoksad.

Nii algab püha nädal, mille jooksul pöördub Aukuninga tee alanduse- ja ristiteeks.

Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Sk 9:9

Palveid palmipuudepühal:

Issand Jeesus, meie Päästja. Inimesed tervitasid pidulikult Sinu saabumist Jeruusalemma, kuid jätsid siis Sind üksi kannatama. Anna meile julgust ja vaprust järgida Sind ka raskuste ja ebaõnnestumiste hetkedel. Kuule meid, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

Vaata lisa:

Suur Neljapäev

Suur neljapäev on püha õhtusöömaaja päev. Enne kui Jeesus ristil suri, kogus ta oma jüngrid ühise laua taha paasasöömaajale, ent muutis selle muistse juutide vabadusepüha Uue Lepingu pidupäevaks.

Püha Paulus ütleb: “Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, – eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, – eks see ole Kristuse ihu osadus?” (1Kr 10:16–17) Ning püha Augustinus lisab: “Kui sa oled selle vastu võtnud väärikalt, siis oled sa see, mida sa oled vastu võtnud.”

Kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis
ja ütles jüngritele andes: „Võtke, sööge, see on minu ihu!”
Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles:
„Jooge kõik selle seest, sest see on minu lepinguveri,
mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!

– Matteuse 26:26-28

Palve Suurel Neljapäeval:

Issand Jeesus Kristus, toida meid eluleivaga ja anna meile juua õnnistuse karikast pühal armulaual, mille Sa oled meie jaoks seadnud. Liida meid selle sakramendi kaudu üha täielikumalt Sinu osadusse ja aita kasvada Sinule meelepärases pühitsetud elus. Luba meid kord taevasesse lauda Sinu juurde, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

Vaata lisa:

Suur Reede

Suur Reede on Suure Nädala kõige olulisem ja ka kõige süngem päev. See on Jeesuse ristisurma päev. Juudas reetis ta, Peetrus salgas tema tundmist, ülejäänud jüngridki põgenesid laiali. Sõdurid pilkasid Õnnistegijat, piitsutasid teda, sundisid oma ristipuu all Kolgatale vankuma ning naelutasid ta seal ristile, kus ta pärast piinarikkaid tunde viimaks suri.

Kristus on Jumala Ohvritall, kes kogu maailma patu ära kannab. Oma surmaga võitis ta meie surma ja oma ülestõusmisega avas ta meile tee igavesse ellu.

Kristuse kannatamisse ja ristisurma on kätketud Jumala armastuse suurus. See teeb päevast Suure Reede ja „Hea Reede“ (ingl Good Friday). Suure Reede jumalateenistuse keskmes on Kristuse kannatuslugu ja risti sõnum.

Palve Suurel Reedel:

Issand Jeesus, Jumala Tall, Sina alandasid end ja olid kuulekas kuni surmani. Me täname Sind, et Sa võtsid enese peale meie haigused ja valud ning kandsid karistust, et meil oleks rahu. Ärata ja valgusta meid, et tunneksime ja kahetseksime oma pattu. Puhasta meid oma ohvriverega. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti.

Vaata ka:

Ristitee palvus

Kristuse ristitee (Via Crucis) ehk valutee (Via Dolorosa) on Jeesuse surmapäeva mälestamine ja mõtteline kaasaskäimine tema kannatusteel. See traditsioon on pärit palveränduritelt, kes Jeesust jäljendades käisid Jeruusalemmas läbi läbi sama teekonna, mille Issand suurel reedel kohtukojast hauakoopani läbis. Läbi aegade on sellest välja kujunenud 14 peatusega palveteekond, mida palvetatakse ka mitmetes Eestimaa kogudustes.

Ristitee palvus, mida meie kogudustes enamasti just Suurel Reedel peetakse, on võimalus mõtiskleda Kristuse kannatusteele ning tunnetada selle päeva sündmusi kui osa isiklikust usuteest.

Loe ka: Urmas Viilma: neliteist peatust ristiteel (ERR)

Kui muidu peetakse palvust üheskoos Kristuse kannatustee peatuspunktide vahel kõndides, siis sel aastal on viiruseohu tõttu suurem roll internetiülekannetel ja isiklikul palvel.

Tallinn

Sel aastal toimub Tallinna praostkonna oikumeeniline ristitee palvus veebiülekandena reedel kell 13. Mõtisklused on kirjutanud isa Rein Õunapuu. Tekste loevad Garmen Tabor ja Andres Roosileht. Palveid loevad Jaani koguduse õpetaja praost Jaan Tammsalu, Peeter-Pauli katedraalist isa Igor Gavrilchik, Oleviste koguduse pastor Heldur Kajaste, Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru. Ristitee laulu “Mõtle minule Jeesus” laulab Eerik Jõks.

Tartu

Tartus on avatud 8 kirikut, igas mõni ristitee punkt. Täiusliku tee saab läbida alustades Peetri kirikust ning läbida teekond järgmiselt:
Tartu Peetri kirik– Tartu Jaani kirik – Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik Tartus – Tartu Kolgata kirik – Tartu Püha Luuka kirik – Tartu Maarja kirik – Tartu Pauluse kirik – Tartu Salemi kirik (vt sündmuse infot Facebookis).

Põlva

Põlva koguduses peetakse ristitee palvus seekord üksnes kirikus ja sellest tehakse ka veebiülekanne (algus Suure Reede keskpäeval).

Vastseliinas viib õp Argo Olesk Suure Reede keskpäeval ristitee palvuse läbi vabas õhus kiriku ümber.

Ristitee palvuste salvestusi:

Ülestõusmispüha