Pühapäeva palvesõna

Palmipuudepüha Palmarum. Pühapäeva teema on: Aukuninga alandustee. Palvesõna ütleb EELK Misjonikeskuse juhataja, Lääne-Nigula, Noarootsi ja Nõva koguduste õpetaja Leevi Reinaru.

Nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu. Jh 3:14b,15

Palmipuudepüha traditsioonilist evangeeliumi teksti, kus Jeesus ratsutab Jeruusalemma kui kuningas, loetakse tavaliselt tänasel päeval ja ka esimesel advendipühapäeval. Meile on täna jutluse tekstiks jutustus sellest, kui Jeesus oli Jeruusalemma jõudnud. Ta läks templisse ja avaldas meelt olukorra vastu, mis oli vastuolus Jumala tõelise tunnetusega.

Kogu kirikuaasta on justkui jutustus sellest kannatuste teekonnast, mis annab mitmekülgse ülevaate inimkonna lunastusest. Lunastustöö on kantud võitlusest, kannatusest ja võidust rikutud  maailma üle. Usklike rõõm ja seesmine rahu on selle võitluse tulemus.

Tänase pühapäevaga algab kirikuaastas vaikne nädal. Tänase pühakirja sõnum on kokkuvõte sellest, millest oli kantud Jeesuse töö ja teenimine. Ta tuli Jeruusalemma ja esmalt puhastas templi. Oma töö ja teenimisega seadis ta korda inimese ja Jumala suhte, mis on langenud ilmalikkuse ja asjade kummardamise ohvriks.

Palmipuude pühaga algas Jeesuse maise elu viimane nädal. Rahvas tuli teda tervitama palmiokstega. Palmipuude oksad on kannatuse ja võidu sümbol. Kristlased võivad igal päeval kogeda Kristuse võidukäiku ristil!   Laotati ta teele oma riideid nagu kuningale. Kuubede asetamine Jeesuse jalge ette märgib oma elu andmist Jeesusele, et allutada oma tahe, olevik ja tulevik talle. See on usalduse märk!

Me kõik oleme oma teel. See algas kuskil ja see kulgeb igavikku, mis on seal kurvi taga või silmapiiri taga. Taebla koolimaja Iida oli meie koguduse liige ja pikka aega koolimajas koolitädi. Ta elas kooli juures. Eakamas põlves tuli talle raske haigus ja kord haigemajja sõiduks palus ta minu abi. Läksin talle järele, ja kui ta oli oma vajalikud asjad kokku pakkinud, ütles ta mulle: oota pisut! Ta käis oma tubades ja vaatas aknast välja, ei öelnud midagi. Ma ootasin ja mõtlesin, et kas ta jätab koduga hüvasti, enne kui teele asume? Nii see oligi. Haiglast ta enam koju ei tulnud. Ta lahkus usus ja rahus!

Täna on paljude jaoks koroona see, mis valmistab vaeva ja mitmele lõpetab elutee. Hingeliselt raskeks teeb olukorra see, et omaksed ei saa minna vaatama ja hoolitsema. Saab ainult kirikusse tuua eestpalveid ja ise palvetada. Kannatus ja surm on praegu kogu inimkonnale palju rohkem silma ees kui paar aastat tagasi.  Kannatus ja surm on selles elus iga inimese osa. Meil ei ole põhjust põgeneda – see tuleb ise, ka ootamatult. Mõistlik on elada nii, nagu oleksime siin igavesti, aga samas olles valmis ka kohe teele asuma.

Meie kirikusse viiv tee on selline ebatasane. Olen seda teed minnes sageli mõelnud ja ka leerilastele või pruutpaaridele öelnud, see on nagu elutee. Siin on konarusi ja teravaid nurki, mille otsa komistada, talvel võib see olla ka üsna libe. Kui hoiame pilgu Kristusel, siis me ei karda, – kukkudes saame jõu jälle tõusta ja edasi minna. Jeesus tuleb ja aitab meie südametempli puhtaks saada, nii nagu ta Jeruusalemma templit puhastas liigsest ilmalikust askeldamisest.  

Kiriku vahekäik on ka nagu teekond. See tee on tasane ja kaetud vaibaga. Selle lõpus on kaks astet ja altar. Altar on Kristuse ohvri laud. Altarilaual on viis ristimärki, mis sümboliseerivad tema haavu kätes, jalgades ja küljes. Jumalateenistuse ajal on seal armulaua karikas ja leib – Kristuse ihu ja veri. Ta on oma elu ohverdanud, et meie teekond õnnestuks.  

Palmipuudepühaga algab Aukuninga alandustee. Jeesus läheb Jeruusalemma vastu kannatusele ja surmale. Aga just see sai võiduks ja lootuseks maailmale. Ta oli ja on kuningas. Jeesus kannatas ja suri, aga ta on üles tõusnud surnuist. Jeesus elab. See on meile suurim lootus meie kannatustes ja surmas. Igasugu kurjus, haigus, kannatus ja surm on võidetud. Jeesus on kuningas ja Issand, kuid südames alandlik. Ta on armastus (agape), mis talub kõik, andestab kõik ja näitab meile, et just alandlikkus on peamine viis rahulikuks ja rõõmsaks eluks.

Kristuse passioon meenutab kogu maailmale lunastuse tõsiasja. Usklikena saame alati öelda, et seal kus lõppeb tee, seal see ka algab.  

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa saatsid oma Poja, meie päästja Jeesuse Kristuse, et Ta kannaks ära maailma patu ja sureks ristil. Me palvetame täna oma maa ja rahva tervise pärast. Anna meile meie patud andeks ja õpeta meid elama usus ja meeleparanduses. Päästa meid kurjast ja aita paraneda. Anna tervist ja jaksamist meditsiinipersonalile, kes kannavad nii paljude inimeste häda ja valu. Õpeta meid lootma sinu sõnale ja tõotustele, kui oleme sattunud katsumustesse. Anna meile palju head tahet olla toeks ja abiks kõigile, kellel on mured ja hädad eluteele tulnud.  Aita meil usus taibata, et Jeesus täitis kuulekana oma Isa tahet, ja lase meil Tema ülestõusmises osa saada võidust maailma ja kurja üle. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen!

Lisa kommentaar