Täna lõppes 23. – 26. augustini toimunud Balti piiskoppide kohtumine. Lõunanaabrid tulid eeskätt tutvuma meie kogemustega oikumeenilise koostöö vallas, samuti vahetati mõtteid Balti riikide kirikute kogemustest koroonapiirangute tingimustes. Tutvuti ka Haapsalu linna vaatamisväärsustega ja tehti väljasõit Vormsi saarele.

Eestis viibisid Läti Evangeelse Luterlikust Kiriku peapiiskop Jānis Vanags, teda saatsid piiskop Hanss Jensons, piiskop Einārs Alpe ja praost Andris Krauliņš. Leedu piiskop Mindaugas Sabutis osales seoses koroonapiirangutega koosolekul veebi vahendusel.

Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut esindasid kohtumisel peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, piiskop Joel Luhamets, kantsler õp Andrus Mõttus, assessor Kadri Eliisabet Põder ja õp Anne Burghardt.

Leedu peapiiskop Mindaugas Sabutis ütles, et eriolukord oli kiriku, nagu ka kogu ühiskonna jaoks hüpe tundmatusse. Riigi majanduselus toimusid suured muudatused, kuid valitsus tuli olukorra ohjamisega hästi toime, leidis Sabutis. Eriolukord pani inimesi kindlasti rohkem mõtlema igavikulistele väärtustele. Praktilisema poole pealt õpiti kasutama veebipõhiseid lahendusi, mis tuli kirikule kindlasti kasuks. Paraku on osa inimesi ka eriolukorra lõppedes jäänud teenistustest kõrvale. Kirik riigilt mingit materiaalset tuge kriisiolukorras saanud ei ole.

Eriolukorras oli peidus ka õnnistus

Läti peapiiskop Janis Vanags ütles, et eriolukorra saabudes jagunesid otsustajate arvamused kirikute suhtes kaheks: kas panna kirikud täiesti kinni või vastupidi, hoida lahti. Kuldse keskteena otsustati tervisenõudeid järgides jätta uksed avatuks. Oli neid kogudusi, kes läksid muutunud oludega kaasa ja püüdsid olla aktiivsed internetis, teised jäid passiivseks. Peapiiskop Vanags kirjeldas, et pühapäeviti sai ta ise veebi kaudu osa paljudest teenistustest. Internetis aktiivne, Zoom, erinevad konfessioonid. Kriis mõjutas väga palju perekondi ja pani neile suure surve. Piirangute järgselt on näha, et kriis on kirikus käimise harjumust mõjutanud. Osa inimesi on hakanud jälle kirikus käima, aga mitte kõik.

Sarnaselt Leedu kirikupeale ütles Vanags, et eriolukorras oli peidus ka õnnistus – see pani paljusid inimesi mõtlema igavikulistele väärtustele, vaimulikke nägema kogudust terves kogukonnas ja ka praktilisemaid teemasid paremini läbi mõtlema. Riik maksis palgatoetust, kui täpsustatud kriteeriumide järgi kirikutele vähem kui teistele asutustele. Summa oli keskmiselt 300 eurot kirikule kuu kohta.

Eesti valitsus küsis kirikute arvamust

Peapiiskop Urmas Viilma kirjeldas, et 13. märtsil, kui eriolukord välja kuulutati, oli luterlik kirik Eesti Kirikute Nõukogu liikmena kriisiplaanidesse hästi kaasatud. Eesti Kirikute Nõukogu võttis eriolukorras aktiivse osa, nõustas kirikute teemal valitsust ja  sotsiaalministeeriumi ja valitsust tuleb omakorda tunnustada, et seda arvamust küsiti. Kahtlemata on kergem järgida ettekirjutusi, kui oled kiriku esindajana ise olnud osaline otsuste tegemisel. Peale mõne väiksema vahejuhtumi, kus seatud piiranguite vastu eksiti, tulid kogudused kohanemisega hästi toime. Toime tuldi ka kirkikutalituste kohandamisega eriolukorrale vastavaks. Matusetalitused toimusid vabas õhus. Kiriku- ja laulupäev, kus osaleb tuhandeid inimesi, jäi ära, sest kooride ja orkestrite harjutamine polnud võimalik. Sinodid lükati enamasti edasi, kuid ühe praostkonna oma toimus Zoom tarkvara vahendusel.

Kirikute avamise valmisolekust andsid kirikud märku kellahelinaga, sest erinevalt mitmetest avalikest asutustest ei antud selleks luba, meenutas Viilma. 11. mail naasid kogudused tagasi avalike teenistuste juurde ning on sellest ajast suutnud ohutusreegleid järgida. Kuna veebipõhiste teenistustega olime toime tulnud, siis oli jäänud mulje, et kirikute avamisega pole kiiret. Ettevaatuse põhjus oli, et kirikuskäijate seas on palju vanemaid inimesi. Nõudis eraldi selgitamist, et sakramentide jagamist läbi interneti teha ei saa, nii pole teoloogiliselt õige.

Toetusraha pole veel saabunud

Viilma lisas, et valitsus on lubanud eraldada kõigi usuliste ühenduste peale toetuseks kaks miljonit eurot. Toetustaotlust tuli riigi esindajatele loomulikult ka põhjendada, ja selleks anti vaid ööpäev aega. Toetussummasid kirikule siiski veel laekunud ei ole.

Mõned kogudused on öelnud, et neil ei olnud eriolukorra ajal lisakulutusi ja kavatsevad rahast loobuda teiste kasuks, kes kõige enam pihta said. Avalikkus on suhtunud kirikute toetamise plaani mõistvalt. Loodetavasti on märgatud tööd, mida kirikud inimeste toetamiseks on püüdnud teha. Positiivne on ka see, et kirikute toetamiseks on avaldanud valmisolekut ka kohalikud omavalitsused, näiteks Tallinna linn püüab leida raha lisaeelarvest.

Olulisematest tegevustest loetles Viilma kiriku uut lauluraamatut, mis peaks trükist ilmuma kümnendi keskel. Praegu kasutusel olev lauluraamat anti välja 1991. aastal. Peapiiskop on avalikuks aruteluks tõstatanud kristliku koolihariduse teema – kultuuride paljususes orienteerumiseks on teadmised religioonist igale inimesele vajalikud. Taasiseseisvumise järel on üles ehitatud üle 50 pühakoja. Lisaks mitmele valmivale kirikule on Tartus nüüd värske kirikukeskus Pastoraat. Töötab kristlik hingehoiutelefon.

Kirikud on seljad kokku pannud

Külalistele pakkus huvi meie kiriku praktiline kogemus oikumeenilise koostöö vallas. Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul on pikaajalised konstruktiivsed töösuhted teiste kristlike konfessioonidega, mis on teinud ladusaks ja operatiivseks koostöö riigiasutustega. Tänu partnerlussuhetele on kirik saanud pakkuda inimestele mitmekülgset tuge muu hulgas ka koroona eritingimuste ajal.

Peapiiskop Urmas Viilma tutvustas lühidalt kristlikke kirikuid ühendava organisatsiooni ajalugu ja tegevuspõhimõtteid: Eesti Kirikute Nõukogu alustas aastal 1989; umbes 20 aastat on sellesse kuulunud 10 konfessiooni. Kirikute esindajatel on võrdsed hääled, iga kord otsitakse konsensust. EKN juurde on moodustatud mitmeid töörühmi ja käivitatud mitmeid programme, nagu raseduskriisi nõustamine peredele, Teeliste Kirikute programm pühakodadega tutvumiseks ja paljud teised.

Pühapäeval, 23. augustil jutlustas Haapsalu toomkirikus Läti Luterliku Kiriku peapiiskop Janis Vanags. Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeval süüdati peale jumalateenistust mälestusküünlad Emaaltaril. Õhtul oli Eesti Segakooride Liidu ja Noorte Sümfooniaorkestri suvekontsert.

Esmaspäeval, 24. augustil apostel Bartolomeuse päeva auks Haapsalu toomkirikus jutlustas EELK peapiiskop Urmas Viilma. Laulis toomkoor. Kirikute delegatsioon tutvus Haapsalu linnusega, kus neid tervitas linnapea Urmas Sukles.

Teisipäeval tehti väljasõit Vormsile, kus peeti hommikupalvus ja toimus ringsõit saarel. Tänase päeva programmi mahtusid hommikupalvus Haapsalu Jaani kirikus ja Rannarootsi Muuseumi külastus.

Läti ja Leedu kirikute esindajatega lepiti kokku, et edaspidi arutatakse kokkusaamistel ka teoloogilisi küsimusi, mille puhul partnerkirikud saavad välja tulla omapoolsete ettepanekutega. Töised kohtumised jätkuvad ka edaspidi kord aastas. Järgmine kirikujuhtide kokkusaamise korraldab Läti luterlik kirik ja see toimub 2021. aasta augusti lõpus Liepajas.