Jõululoos, kus räägitakse Jeesuslapse sünnist, on tegelasi palju, ja neid on nii taevast kui ka maist päritolu. Loomadest tõuseb siiski alati esile just lammas ja veel täpsemalt lamba vastsündinud tall. Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Peeter Piir avaldab ajakirjas Kirik ja Teoloogia ilmunud kirjutises, miks tema arvates teadsid karjased täpselt, kuhu vastsündinud Kristust otsima minna.

„See paik, kuhu karjased vastsündinud last otsides tulevad, on loomatall ehk harilik sõim. Tihti on seda paika kujutatud kui meie rehealust või talu juurde kuuluvat lauta ehk abihoonet oma vägagi lihtsa ehitusega ja tagasihoidliku sisustusega,“ kirjutab vaimulik ja küsib, kas see sõim ikka on nii tavaline või on siin midagi erilist, mis jääb tähele panemata? 

Gustav Peeter Piiri sõnul on teda selle kõige juures hakanud huvitama just  karjased seal väljal Petlemma lähedal. „Kes nad tegelikult olid ja milline oli nende kari ja kellele see kari kuulus? Tõenäoliselt polnud tegemist segakarjaga: sikud ja lambad. Tavaline segakari oleks olnud kaugemal linnast, kõrbealadel. See kari oli Petlemma linna lähedal ning seega, veel täpsemalt öeldes, Jeruusalemma lähedal, ja need karjased polnud suvalised karjased ning lambad suvalised lambad karjaste hoole all: neil oli ülesanne olla Templi teenistuses.“

Loe lisa:

Gustav Piir „Neil karjastel väljal“, ajakiri Kirik ja Teoloogia 18.12.2020