Peeter I tütar, vene keisrinna Jelizaveta Petrovna annetas riigikassast 1741. Aastal kopsaka summa, 8000 rubla Pärnu eesti kogudusele kiriku ehitamiseks. 1750. Aastal valmis saanud kirikule valiti kaitsepühakuks Eliisabet, Ristija Johannese ema, kuid küllap taheti sel moel austust avaldada ka heldele keiserlikule annetajale.

Tänapäeval on Pärnu Eliisabeti kirik oma kahe oreliga hinnatud kontserdipaik ja pühakoda kutsub sisse astuma ka suvepealinna väisavaid turiste. Tulijaile jääb muu hulgas silma must rist kiriku seinal. Pärnumaa praost Tõnu Taremaa sõnul viib see rist ajas tagasi aastasse 1251, kui Vana-Pärnus pühitseti esimene tsistertslaste rajatud toomkirik. Altari kohal kõrgus siis suur valge rist, mida kanti ka ristitee protsessioonidel. 1263. aastal, kui leedulased kiriku maha olid põletanud, leiti kiriku varemete vahelt seesama rist, aga siis mitte enam valgena, vaid söestunu ja mustana. Risti, mille säilimine oli tõeline ime, hoiti Püha Risti kabelis ja see tõi pärnusse palju palverändureid Sellest kõneleb ka väljakaevamistel leitud palverändurite märk. Tänaseks on reformatsiooni keerises kadumaläinud rist asendatud kunstnik Ene Valteri valmistatud ristiga, mis phitseti toomkiriku ja linna 750. aastapäeval aastal 2001.

Pärnu Eliisabeti kirikul on ka oma osa Eesti Vabariigi sünniloos. Nimelt loeti iseseisvusdeklaratsioon teist korda avalikult ette just Pärnu Eliisabeti kirikus. Kas seda tegi toonane koguduse õpetaja Johannes Hasselblatt, pole teada, kuid täpselt 100 aastat hiljem luges kirikus manifesti taas ette tema järeltulija.

ERRi saatesari “Tähendamisi” on valminud Eesti Kirikute Nõukogu toel. Sarja tsüklis “Kirik keset küla” teeb ringkäigu Eestimaa pühakodades saatejuht-toimetaja Aivi Parijõgi.

Kiriku ajaloo ja koguduse tegemistega saab lähemalt tutvuda:

• Koguduse kodulehel eliisabet.ee
• Koguduse lehel suhtluskeskkonnas Facebook