Vigalas asub Eestis ainulaadne Vabadussõja mälestussammas. Nimelt otsustasid Vigala mehed, et kirikule tuleb teha torn, mis oleks ühtlasi ka Vabadussõja monument. Kirikutorn-monument avati siin 1933 ja aastal 1988 oli see esimene taasavatud Vabadussõja monument Eestis.

Vigala Maarjakoguduse õpetaja Kristiina Jõgi tutvustab kiriku kauneid ja hästi hoitud tekstiile. Kõige vanem neist, pärltikandiga, kaunistab 1863. aastal välja antud Piibli esi- ja tagakaant. Kaunite mustade 1904. aastal valminud altaritekstiilide autor, paruniproua Clara Uexküll on lisanud oma näputööle ka enda nimega templi. Eesti Vabariigi saabudes valmistasid kirikutekstiile talunaised, kelle tikitud valged tekstiilid valmistati koguduse 600. Sünnipäevaks 1939. a 20. augustiks. Naljaga pooleks võib öelda, et Vigala kirikul on ka oma orelikogu – kolm töökorras orelit.

ERRi saatesari “Tähendamisi” on valminud Eesti Kirikute Nõukogu toel. Sarja tsüklis “Kirik keset küla” teeb ringkäigu Eestimaa pühakodades saatejuht-toimetaja Aivi Parijõgi.  

Kiriku ajaloo ja koguduse tegemistega saab lähemalt tutvuda: vigala.eelk.ee